FAO toiduhinna indeks oli 2015. aasta jaanuaris 182,7 punkti, jäädes 3,6 punkti (1,9%) madalamaks 2014. aasta detsembri väärtusest. Kui suhkru ja piima hinnad jäid praktiliselt muutumatuks, siis teiste indeksisse kuuluvate kaupade hinnad langesid. Suurima languse tegid läbi õlide ja teravilja hinnad. Hinnaindeks on langenud 2014. aasta aprillist alates igal kuul välja arvatud lühiajaline hinnapeatus oktoobris.
Teravilja hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 177,4 punkti, olles 6,6 punkti (3,6%) madalam kui detsembris. Selle märkimisväärse languse taga on põhiliselt nisu hind, mis langes 7%. Teiste teraviljade ja riisi hinnad langesid samal ajal vaid 1%. Nisu hinna nii suur langus peegeldab piisavate varude olemasolu sel hooajal. Suure tõenäosusega saavad varud sel hooajal olema 10 viimase aasta suurimad. 2010. aasta juulist alates ei ole teravilja hinnaindeks nii madalale kui käesoleval ajal langenud, olles 90 punkti (34%) madalamal kui oma haripunktis (267,7 punkti) 2008. aasta juunis.
Õli hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 156,0 punkti, jäädes 4,7 punkti (2,9%) madalamaks kui detsembris. Ühtlasi on see ka madalaim tase alates 2009. aasta oktoobrist. Nõrk impordi nõudlus langetas palmiõli hinda. Sojaõli hinna languse taga oli oodatavad piisavad tarned. Lisaks sellele mõjutas jätkuvalt madal toornafta hind taimeõlide noteeringuid, õõnestades taimeõlide kui biodiisli lähteaine konkurentsivõimet.
Piimatoodete hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 173,8 punkti, jäädes sisuliselt detsembri tasemele. Juustu ja lõssipulbri hinna languse tasakaalustas või hinna tõus. Täispiimapulbri hind ei muutunud. Euro väärtuse langus on põhjustanud Euroopast ning Okeaaniast ja USAst eksporditu hindade lähenemise. Uued tarned maailmaturule on mõjutatud kuivast ilmast Okeaanias, mis viib hooajalise piimatoodangu kiiremale langusele. Et vältida trahve kvoodi ületamise eest märtsis-aprillis lõppeval kvoodiaastal, on samal ajal vähenenud ka piima tootmine Euroopas.
Liha hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 194,3 punkti, olles 3,2 punkti (1,6%) allpool detsembrikuist korrigeeritud väärtust. Osaliselt oli indeksi languses süüdi valuutakursside, (eriti euro), langus USA dollari suhtes. Peamised mõjutatud tooted olid Euroopa sealiha, Austraalia veiseliha ja Uus-Meremaa lambaliha. Sealiha hinda alandas jätkuvalt suurte ekspordikoguste olemasolu. Esialgne avaldatud liha hinnaindeks detsembris oli 204,0 punkti, mida korrigeeriti 197,5 punktile – põhjuseks ootamatult järsult langenud Brasiilia sealiha ja linnuliha ekspordihinnad.
Suhkru hinnaindeks oli jaanuaris keskmiselt 217,7 punkti ja hinnad on püsinud viimase kuu pea muutumatuna. Määramatus on enne uue saagi koristust Brasiilias ja samas oodatakse suuri tarneid teistest suhkrut tootvatest piirkondadest (Indias, Tai ja Euroopa Liit).
