Oktoobris oli jaemüügi kasv protsendi võrra aeglasem kui septembris, kuid endiselt väga kiire. Suurem panus tuli toidu ja kütuse müügist, veidi tagasihoidlikum oli tööstuskaupade müügikasv. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ja müügimahtude kasvu püsimist 6–8 protsendi vahemikus.
2015. aasta oktoobris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 443 miljoni euroni, kasvades aastaga kaheksa protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 521 miljonit eurot, suurenedes aastaga kolm protsenti.
Jaemüük on viimastel aastatel kasvanud kiires tempos ning hetkel kasvu peatumist ei paista. Samas jääb müüki toetavaid tegureid järjest vähemaks. Hõive on tõusnud majandusbuumi tipptasemetele ning palgakasv ületab tootlikkuse kasvu. Kuigi töötuse protsent on madal, viidates peaaegu täistööhõivele, siis vabade ametikohtade arv on hakanud langema ning oli Töötukassa andmetel oktoobris viimase nelja aasta madalaimal tasemel. Seejuures on vakantside arv langenud Harjumaal, teistes maakondades on vabade töökohtade arv endiselt väikeses tõusutrendis. Seega hõive suurenemisest ei ole tulevikus enam jaemüügile suurt tuge oodata. Samas palgakasvu jätkudes suureneb inimeste ostuvõime endiselt.
Lisaks on endiselt tõusutrendis säästmine. Oktoobris suurenesid mullu sama ajaga võrreldes Eesti kodumajapidamiste hoiused seitsme protsendi ehk enam kui 350 miljoni euro võrra. Kuigi intressid on olematud, eelistatakse endiselt raha hoida kontodel ning esialgu tarbima ja investeerima ei tormata.
Suurematest segmentidest kasvas toidukaupade müük nelja protsendi võrra, mis oli tänavu kiireim kasv. Ühest küljest toetasid müüki sooduspakkumised, kuid teisalt on pikka aega püsinud langustrendis hinnad. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv ulatus aastases võrdluses kuue protsendini ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga kaks protsenti, ehk aasta kõige aeglasemas tempos. Nii müügitulu kui ka müügimahud langesid farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete segmendis, vähenedes aastaga ühe protsendi võrra.
Sõidukikaubanduses vähenesid müügimahud aasta varasemaga võrreldes ühe protsendi. Püsivhindades arvutatud mahtude poolest suurenes mootorikütuse jaemüük 11 protsenti, kuid kütusehinna langusest tulenevalt vähenes antud segmendi ettevõtete müügitulu 12 protsendi võrra. Kuna kütusehinnad püsivad jätkuvalt madalal, ei ole ka lähikuudel oodata antud segmendi ettevõtete müügitulu kasvu.
Majanduse seisukohalt on jaemüügi kasv positiivne nähtus ning niikaua kui jooksevkonto bilanss püsib positiivsena, otseselt muretsemiseks põhjust ei ole. Samas ei tasu oodata jaemüügi kasvu edasist kiirenemist, järgnevatel kuudel jääb kasvukiirus senisele tasemele ning detsember tuleb läbi ajaloo suurima müügimahuga kuu Eesti jaekaubanduse jaoks.
