Jooksevkonto peegeldab suurt kaubavahetuse puudujääki

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
  • Jooksevkonto viitab varasemast aktiivsemale investeerimistegevusele.
  • Majanduse põhinäitajaid moonutavad üksikud suured tehingud.
  • Majanduse välismaalt rahastamise osas suuri muutusi ei toimunud.

Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eurot (–0,6% SKPst), milles ei ole midagi ebatavalist. Esimese kvartalis on jooksevkonto puudujäägi põhjused peamiselt hooajalised. Aasta alguses on teenuste väliskaubanduse ülejääk reisi- ja veoteenuste vähese ekspordi tõttu tavaliselt aasta väikseim ning tulude netoväljavool1 aasta suurim, kuna Euroopa Liidu eelarvesse tehakse mahukaid makseid.

Tänavu esimeses kvartalis kasvas veoteenuste eksport küll üsna kiiresti, kuid kaupade konto puudujääk oli möödunud aastaga võrreldes ligemale kaks korda suurem. Kiirenev kaupade sisseveo kasv iseloomustab järjest aktiivsemat investeerimistegevust. Jättes kõrvale eelmise aasta alguses toimunud ühekordse suuremahulise imporditehingu transpordisektoris, kasvas kapitalikaupade sissevedu väliskaubandusstatistika andmetel tänavu esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes ligemale 8%.

Hiljuti avaldatud majanduskasvu statistika näitas esimeses kvartalis investeeringute 8% langust, kuid ka sealt ilmneb, et näitaja on tugevalt mõjutatud üksikutest tehingutest, ilma milleta olnuks investeeringute kasv ligikaudu 3%. Kuigi investeerimisaktiivsus on viimasel ajal kasvanud, on investeeringute üldine tase endiselt madal nii ajaloolises võrdluses kui ka võrdluses teiste Euroopa riikidega.

Eestisse tehtud investeeringud olid mõnevõrra suuremad kui Eestist välja tehtud investeeringud. Investeeringute netosissevoolu taga olid peamiselt pangandussüsteem ja valitsemissektor (Euroopa Liidu välisabi). Otseinvesteeringud Eestisse kahanesid teist kvartalit järjest, kuid muutused olid üsna väikesed.

Omakapitaliinvesteeringud vähenesid, seejuures vähenes krediidiasutuste dividendimaksete tõttu ka Eestis reinvesteeritud tulu, mis on üsna haruldane. Võla iseloomuga otseinvesteeringute suurenemine tasakaalustas küll välisomanduses omakapitali vähenemist, kuid mitte täies mahus.

1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, on tegemist netoväljavooluga.

Allikas:  Eesti Pank

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll