Merit Tarkvara
Neljapäev, 19. Juuli
 

Justiitsminister tahab riiginõuete haldamise kohtutäituritelt ära võtta

Justiitsminister Urmas Reinsalu tahab täitesüsteemi muuta selliselt, et riiginõuete sundtäitmise haldamine võetaks ära kohtutäituritelt ning sellega hakkaks edaspidi tegelema maksu- ja tolliamet (MTA), seejuures võib kohtutäiturite arv praeguselt 44 täiturilt väheneda kaheksale.

Reinsalu esitas valitsusele ettepaneku täitesüsteemi ümberkorraldamiseks, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem inimestele liiga kallis ja kohtutäiturite suurearvuline ning hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita.

Lahenduseks pakutakse välja duaalse täitesüsteemi mudel, mille kohaselt saab riik õiguse teha niinimetatud esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmiseks ehk riiginõudeid, näiteks keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Riiginõuete haldamise ja sissenõudmisega hakkaks muudatuste tulemusel tegelema MTA.

Kohtutäituritele saadetakse edaspidi sundtäitmiseks nõuded ainult juhul, kui võlgniku rahalistest vahenditest ei ole õnnestunud nõuet täita ja võlgnikul on vara, mida realiseerida. Seejuures kaob vajadus riigil maksta kohtutäituritele ettemakse, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest. Kohtutäiturid täidaksid edasi kõiki eranõudeid, sealhulgas elatis- ja muid sotsiaalseid nõudeid ning korraldavad vara müüki, sealhulgas ka riiginõuete puhul.

Mudeli rakendumisel saavad oluliselt mõjutatud enamik kohtutäituritest. Muudatusega väheneks oluliselt kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt kolm neljandiku kohtutäituritest ehk 44 täiturist 34 ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Analüüsi kohaselt jääb ametisse kaheksa või veidi enam võimekamat kohtutäiturit, kes teenindaksid edaspidi kogu Eestit.

Selleks et tagada edaspidi teenuse üleriigiline kättesaadavus, tuleb ametisse jäävaid kohtutäitureid kohustada avama inimeste vastuvõtuks vastuvõtupunkte ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.

Riiginõuete tsentraliseerimise tulemusel oleks MTA kohustatud isiku esimene kontakt, kuid nõude sisu küsimuste ja vaidluste korral suunatakse isikud nõude omanikuks oleva riigiasutuse poole. Seega, MTA esindaks vaidlustes, mis on seotud võlgade sissenõudmisega. Vaidlused, mis eelnevalt toimuvad kas vaidemenetluses, trahvide vaidlustamine või muud kohtuvaidlused seoses nõude sissenõutavaks muutumisega, oleks jätkuvalt iga asutuse enda ülesanne.

Riiginõuete haldamise ja sissenõudmise konsolideerimisel MTA-sse kasvaks riiginõuete laekumine hinnanguliselt 10-45 protsendi võrra aegunud nõuetest. See tähendab, et laekumine riigieelarvesse paraneks aastas 200 000 euro kuni 1 miljoni euro võrra ehk keskmiselt laekuks igal aastal riigieelarvesse 600 000 eurot rohkem.

Ühekordne kulu MTA-le vajalike IT arenduste tegemiseks on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot. Ümberkorralduse tulemusel kaasneks ametile iga-aastane püsikulu 827 000 eurot.

Kuivõrd praeguse täitesüsteemi kulu maksvad kinni võlgnikud kohtutäituri tasudena, siis on süsteem kujunenud justiitsministeeriumi hinnangul võlgnikele ülejõukäivalt kalliks. Võlgnikud tasuvad ministeeriumi arvutuste kohaselt üksnes avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmise eest kohtutäituritele ligi 3,5 miljonit eurot aastas.
 
Edaspidi on avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmise süsteemi püsikulu hinnanguliselt 827 000 eurot aastas, mis on aga ligi 4,2 korda väiksem. Ministeerium eeldab, et seega jääb võlgnikel võlgade tasumiseks rohkem raha, mille tulemusel omakorda paraneb nõuete täitmine. Eesmärgiks on parandada riiginõuete laekumist aastas vähemalt 50 protsendi võrra ehk vähemalt 1 miljoni euro võrra aastas. Seejuures kaalutakse ka tasu kehtestamist, mille poolt räägib ministeeriumi hinnangul asjaolu, et olemuslikult on arusaadav ja õiglane, et võlamenetluse kulu kannab võlgnik, mitte ühiskond.

Esialgse prognoosi kohaselt on antud muudatuste teostamine võimalik mitte varem kui 2021. aasta kevadel.

RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti inflatsioon oli juunis euroala kiireim 18.07.2018

    Euroala aastane inflatsioon kiirenes juunis 2 protsendini mai 1,9 protsendilt; kiireim aastane inflatsioon registreeriti Eestis, kus see oli 3,9 protsenti. --related-- Euroala inflatsiooni panustas juunis kõige enam 0,76 protsendipunkti energia, millele järgnesid 0,57 protsendipunktiga ...
    Loe edasi..

  • Mais jätkus hoogne kauplemine muu maailmaga 16.07.2018

    Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta mais 58 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastaga ja oli 96 miljonit eurot. Nii kaubaeksport  kui ka -import kasvasid 9%, mistõttu kaupade konto puudujääk ...
    Loe edasi..

  • Hinnakasv juunis üllatas oma kasvutempoga 11.07.2018

    Tarbijad seisavad arenenud riikides silmitsi taastuva hinnakasvuga, millesse panustavad ennekõike märkimisväärselt kõrgemad energiahinnad. Näiteks USAs, euroalas ja ka Rootsis on hinnakasv täna jõudnud 2% tasemele. Hea majanduskasv on toonud kaasa kü ...
    Loe edasi..

  • Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas enim elekter 06.07.2018

    Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4,0%, teatab statistikaamet. --related-- Kaubad olid 2017. aasta juuniga võrreldes 4,1% ja teenused 3,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hi ...
    Loe edasi..

  • Elektri ja kütuse mõjul oli inflatsioon aasta kõrgeim 06.07.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus mai kolmelt protsendilt juunis nelja protsendini. Ka euroalas toimus viimasel kahel kuul inflatsiooni oluline kiirenemine, ulatudes juuni ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIn
  • saku metall
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256895  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
94  Koolitust
22180  Artiklit
52783  Registreerunud kasutajat
36227  Nädalakirja tellijat
33348  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017