Justiitsminister Urmas Reinsalu tahab täitesüsteemi muuta selliselt, et riiginõuete sundtäitmise haldamine võetaks ära kohtutäituritelt ning sellega hakkaks edaspidi tegelema maksu- ja tolliamet (MTA), seejuures võib kohtutäiturite arv praeguselt 44 täiturilt väheneda kaheksale.
Reinsalu esitas valitsusele ettepaneku täitesüsteemi ümberkorraldamiseks, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem inimestele liiga kallis ja kohtutäiturite suurearvuline ning hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita.
Lahenduseks pakutakse välja duaalse täitesüsteemi mudel, mille kohaselt saab riik õiguse teha niinimetatud esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmiseks ehk riiginõudeid, näiteks keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Riiginõuete haldamise ja sissenõudmisega hakkaks muudatuste tulemusel tegelema MTA.
Kohtutäituritele saadetakse edaspidi sundtäitmiseks nõuded ainult juhul, kui võlgniku rahalistest vahenditest ei ole õnnestunud nõuet täita ja võlgnikul on vara, mida realiseerida. Seejuures kaob vajadus riigil maksta kohtutäituritele ettemakse, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest. Kohtutäiturid täidaksid edasi kõiki eranõudeid, sealhulgas elatis- ja muid sotsiaalseid nõudeid ning korraldavad vara müüki, sealhulgas ka riiginõuete puhul.
Mudeli rakendumisel saavad oluliselt mõjutatud enamik kohtutäituritest. Muudatusega väheneks oluliselt kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt kolm neljandiku kohtutäituritest ehk 44 täiturist 34 ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Analüüsi kohaselt jääb ametisse kaheksa või veidi enam võimekamat kohtutäiturit, kes teenindaksid edaspidi kogu Eestit.
Selleks et tagada edaspidi teenuse üleriigiline kättesaadavus, tuleb ametisse jäävaid kohtutäitureid kohustada avama inimeste vastuvõtuks vastuvõtupunkte ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.
Riiginõuete tsentraliseerimise tulemusel oleks MTA kohustatud isiku esimene kontakt, kuid nõude sisu küsimuste ja vaidluste korral suunatakse isikud nõude omanikuks oleva riigiasutuse poole. Seega, MTA esindaks vaidlustes, mis on seotud võlgade sissenõudmisega. Vaidlused, mis eelnevalt toimuvad kas vaidemenetluses, trahvide vaidlustamine või muud kohtuvaidlused seoses nõude sissenõutavaks muutumisega, oleks jätkuvalt iga asutuse enda ülesanne.
Riiginõuete haldamise ja sissenõudmise konsolideerimisel MTA-sse kasvaks riiginõuete laekumine hinnanguliselt 10-45 protsendi võrra aegunud nõuetest. See tähendab, et laekumine riigieelarvesse paraneks aastas 200 000 euro kuni 1 miljoni euro võrra ehk keskmiselt laekuks igal aastal riigieelarvesse 600 000 eurot rohkem.
Ühekordne kulu MTA-le vajalike IT arenduste tegemiseks on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot. Ümberkorralduse tulemusel kaasneks ametile iga-aastane püsikulu 827 000 eurot.
Esialgse prognoosi kohaselt on antud muudatuste teostamine võimalik mitte varem kui 2021. aasta kevadel.
