Tarbijahinnaindeks statistikaameti andmetel juulis ei muutunud. Võrreldes 2015. aasta juuliga langes hinnatase 0,1%. Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasv kiirenes juulis 0,1%lt 0,2%ni. Ka väliskeskkonnas püsib hinnasurve nõrk, kuigi üksikute toorainete hinnad on maailmaturul tõusule pöördunud.
Toiduainetest on viimastel kuudel kallinenud eelkõige suhkur. Turgude hinnang selle aasta saagikusele on olnud positiivne ning oodatakse, et see hoiab toiduainete hinnakasvu vaos. Siiski pöördus toornafta hind pärast pool aastat kestnud kallinemist juulis uuesti langusse. Nafta hind mõjutab tarbijakorvi maksumust olulisel määral, sest sellest oleneb muude energiakandjate, nt soojusenergia, aga ka paljude teenuste hind.
Valdavalt sisemajanduslikest teguritest sõltuv alusinflatsioon (tööstuskaupade ja teenuste hinnakasv) on pidurdunud 0,4%ni, kuigi jaemüügi- ja palgakasv on jätkunud suhteliselt kiires tempos. Tööstuskaupadest kallinesid juulis aasta võrdluses riided ja jalatsid, sest hooajalised odavmüügid olid tänavu väiksemad kui eelmisel aastal. Teenuste hinnakasv, mida varem toetas üüri kallinemine, on viimastel kuudel raugenud. Tarbijate inflatsiooniootused ja ostumeelsust peegeldavad näitajad on madalseisus, mistõttu on ettevõtetel raskem hindu tõsta. See pidurdab tarbijahindade kasvu edasist kiirenemist.
Teiseks poolaastaks prognoosib Eesti Pank mõõdukat hinnakasvu. Kuna eelmistel kuudel on hinnad langenud, võib eeldada, et aasta keskmine hinnatase eelmise aastaga võrreldes tänavu ei muutu.
