auto koolitus
Pühapäev, 24. Juuni
 

Kas majanduskasv on jõudnud klaaslaeni?

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Võrreldes eelmise aastaga on Eesti majanduskasv hoogu maha võtnud. Kuigi kasvutempo on endiselt hea, valmistab investeeringute ja kaubaekspordi langus muret tuleviku osas. Vabad ressursid majanduses on ammendunud, kuid olemasolevate kasumlikumaks rakendamiseks puuduvad ideed.

Majanduskasv aeglustus

Lõppenud nädalal anti esimene hinnang Eesti majanduskasvu kiirusele 2018. aasta I kvartalis. Võrreldes eelmise aastaga, suurenes SKP aeglasemalt, kuid siiski tubli 3,6% võrra. See number on heas kooskõlas SEB prognoosiga, mille järgi kasvab majandus tänavu 3,5%. Küll oli oodatust erinev majanduskasvu alus. Ootamatult andis suurima panuse majanduskasvu muutus varudes, mis jooksevhindades kasvasid kaugelt üle 300 mln euro võrra. Niivõrd suur ei ole muutus olnud kunagi varem. Ettevõtlussektori statistika põhjal tulenes varude kasv peamiselt kolmest harust. Neist suurim mõjutaja oli enam kui 160 mln euro väärtuses varude kasv hulgikaubanduses, lisaks kasvasid varud 40 mln võrra puidutööstuses ja 30 mln automüügis. Miks varud niivõrd palju suurenesid, ei ole hetkel teada, kuid tõenäoline põhjus võib olla mõni üksik suurtehing.

Veel samal teemal

Heas hoos püsis eratarbimine, mis püsihindades suurenes aastavõrdluses 2,8%. Samas on analüütikute konsensus oodanud jõulisemat eratarbimise tõusu. Seniste prognooside eeldus oli tulumaksureformist tingitud sissetulekute kasv, mis enamuse jaoks tarbimisvõimalusi avardas. Seni ei ole reformi mõju aga tarbimises märgata ja jaekaubanduse kasv on jätkunud endises tempos. Ühest vastust, miks pole maksureform tarbimist elavdanud, on raske anda. Pangakontol olevate säästude kasvutempo on aastases võrdluses tõepoolest kiirenenud juba rohkem kui 10%-ni. Üks hüpotees on aga ka see, et maksuvaba miinimumi määramisel on inimesed käitunud konservatiivselt ja valinud pigem väiksema summa, et mitte riskeerida võimalusega järgmisel aastal tulumaksutagastuse asemel riigile hoopis raha juurde maksta. Aasta alguses nõrgenes järsult ka tarbijakindlus, milles võib samuti peegelduda segadus maksureformiga – varasemalt on indikaator olnud poliitikas toimuva suhtes küllalt tundlik.

Investeeringute ja kaubaekspordi langus põhjustavad muret tuleviku osas

Suurimaks majanduskasvu piduriks oli I kvartalis investeeringute tugev vähenemine, mis püsihindades ulatus 8%ni. Statistikaameti info põhjal oli languse taga just ettevõtete investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse. Investeeringute osatähtsus SKPs langes seejuures alla 20% – see näitaja on madalam olnud vaid majanduskriisi sügavaimas punktis, 2010. aasta I kvartalis. Kuigi ettevõtete vähene investeerimisvalmidus on probleemina üleval püsinud pikka aega, oli investeeringute niivõrd madal tase siiski üllatav. Nii 2017. aasta lõpus, kui selle aasta alguses, kosus märkimisväärselt kapitalikaupade sissevedu, mis võiks vastupidiselt viidata suurematele investeeringutele. Nende jätkuv madalseis on kahetsusväärne ja tähendab Eesti jaoks madalamat majanduskasvu ka tulevikus.

Negatiivne sõnum oli ka kaubaekspordi vähenemine püsihindades 0,5% võrra. Statistikaameti andmetel mõjutas seda enim kütuse ja keemiatoodete väljaveo langus. Lisaks pidurdas eksporti Rootsi ehitusturu aeglustumine, mis kahandas valmismajade ja mööbli müüki. Tervikuna eksport siiski kasvas, seda tänu edukale teenuste ekspordile, mis suurenes 3,7%. Kasvu panustasid nii logistika- kui IT-teenuste müük. Kokku andis teenuste müük välisresidentidele I kvartalis 32% Eesti koguekspordist, mis on sesoonselt korrigeerituna üks viimaste aastate kõrgemaid näitajaid. Kuigi euroala majandusindikaatorid olid aasta alguses oodatust nõrgemad, on kaubaekspordi langus siiski üllatav – püsib ju meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskliima üldjoontes hea. Tõele au andes vähenes I kvartalis 0,3% võrra ka Soome kaubaeksport, kuid kaugelt kõrgema võrdlusbaasi pealt. Nimelt paisus Soome eksport 2017. aasta alul koguni 14,3%.

Napid investeeringud ja kesine eksport majanduslikult headel aegade räägib sellest, et Eesti on jõudmas oma "klaaslaeni". Vabad ressursid majanduses on ammendunud. Ettevõtluses puuduvad aga head ideed, kuidas olemasolevate vahendite abil senisest enam teenida. Ilma muutusteta valitseb oht, et Eesti majanduskasv jääb pikemas perspektiivis üsnagi kesiseks.

Sektoritest veab kasvu endiselt ehitus

Tegevusaladest panustas I kvartalis sarnaselt mullusele majanduskasvu enim ehitus. Ehitusettevõtetes loodud lisandväärtus suurenes aastaga pea viiendiku võrra. Kuigi ehitusmahud küündivad juba buumiaegsele tasemele, ei saa seda kuigi üllatavaks või põhjendamatuks pidada. Eesti tööhõive oli eelmisel aastal Euroopa Liidu kõrgeim, palgakasv püsib 8% lähedal, majandusosalised on optimistlikud ja koduostmisikka on jõudnud kõige arvukamad generatsioonid läbi ajaloo. Täiendavalt panustab ehituse kasvu riigi aktiivne investeerimistegevus, kasutades selleks EL tõukefondide vahendeid. Mõne aasta möödudes kaotavad vähemalt osad neist teguritest aga oma mõju.

Ehitusega pea võrdse panuse majanduskasvu andis veonduse ja laonduse tegevusala, kus suure hüppe ülespoole tegi lisandväärtus veetranspordis – viimases teeniti mulluse 28 mln eurose kahjumi asemel tänavu I kvartalis 20 mln euro suurust kasumit. Sarnaselt eelmisele aastale jätkus kiire kasv ka IT sektoris, mille lisandväärtus tõusis ligi 10%. IT tähtsus Eesti majanduses on läbi aastate järjepidevalt suurenenud. Tänavu esimeses kvartalis andis sektor 6,2% kogu majanduses loodud lisandväärtusest.

Töötleva tööstuse panus majanduskasvu piirdus 0,5%-ga, mis on mõnevõrra vähem, kui eelmisel aastal. Lisandväärtuse suurenemine 4% võrra pole siiski paha tulemus, võttes arvesse, et veebruaris ja märtsis jäi tööstustoodangu kasv napiks. Ettevõtlussektori statistika põhjal oli lisandväärtuse kasv I kvartalis jooksevhindades suurim elektriseadmete tootmises. Suurema panuse andis veel ka erinevate masinate ja seadmete tootmine. Üllatavalt suurenes lisandväärtus oluliselt ka elektroonikatööstuses, kuigi haru tootmismaht on pidevalt vähenenud. Negatiivse poole pealt vähenes lisandväärtus 30 mln euro võrra puidutööstuses, mida võib samas selgitada ka suur varude kasv.

Tööjõukulude osakaal SKPs püsib kõrge

Teise rõõmustava majandusuudise kohaselt kasvas keskmine palk I kvartalis 7,7%. Kiire palgakasvu taustal püsib ettevõtete kasumlikkus aga endiselt madal, tööjõukulude osakaal SKPs kõrge ja investeeringuteks jääb seeläbi raha alles vähe. Hüvitised töötajatele moodustasid I kvartalis SKPst 49,5%, mis on sama kõrge tase, kui eelmisel aastal. Tööjõukulude tase püsib kõrgena ka ettevõtete kogukäibe suhtes, küündides ettevõtlussektori statistika põhjal I kvartalis 14%ni. Tööjõukulude tähtsus on suurenenud ka väga kapitalimahukatest harudes nagu elektroonikatööstus, kus selle osakaal on tõusnud varasemalt 5-6%lt enam kui 9%ni. Samuti on suurenenud tööjõukulude tähtsus jaekaubandusettevõtete käibes. Ajal, kui seis tööturul püsib hea, võiks mõne tööjõukulude tõttu konkurentsivõime kaotanud ettevõtte tegevuse lõppemine olla majanduse jaoks isegi tervendav. Kuid vaid seni, kuni leidub piisavalt tootlikumaid ettevõtteid, kes koondatud töötajaid on valmis värbama.

Joonis 1. Tööjõukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangus, %  

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti hakkamasaamist määrab tulevikus tööhõive tase 21.06.2018

    Arenguseire keskuse tellitud uuringust selgub, et järgmise paarikümne aasta jooksul tööealine elanikkond küll väheneb, kuid kuna inimesed osalevad tööturul üha aktiivsemalt, jääb töötavate inimeste osakaal võrreldes ülalpee ...
    Loe edasi..

  • Avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu sai valitsuse heakskiidu 21.06.2018

    Valitsus kiitis neljapäeval, 21. juunil 2018. a heaks avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi võetakse riigisisesesse õigusesse üle avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesm& ...
    Loe edasi..

  • Õppelaenu suurus tõuseb kahe tuhande euroni 21.06.2018

    Valitsuse 21. juuni 2018. a otsuse järgi on uuel õppeaastal riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot laenutaotleja kohta. Õppelaenu maksimaalmäära kehtestamisel arvestati seda, et laenu võtjaid on väga vähe ja sellisel tase ...
    Loe edasi..

  • Aktsiisipoliitika on kasvatanud varimajandust 21.06.2018

    Eesti maksumaksjate liidu hinnangul on riigi aktsiisipoliitika tulemusel kasvanud nii piirikaubandus kui ka varimajandus. "Kahjuks on praeguse aktsiisipoliitika tulemusena hoo sisse saanud piirikaubandus ning kasvanud salaturg. See on jätnud Eesti ühiskonna ilma vajalikest maksutulud ...
    Loe edasi..

  • Möödunud aasta oli turismis rekordiline 13.06.2018

    2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Liandre
  • RE Kinnisvara
  • Volvo
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256241  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
81  Koolitust
22366  Artiklit
52748  Registreerunud kasutajat
36238  Nädalakirja tellijat
33386  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017