swedbank gateway
Kolmapäev, 21. Veebruar
 

Kaubandus kasvab, kuid konkurents tiheneb

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Jaekaubandusettevõtted suutsid 2017. aastal tublisti müügitulu kasvatada, kuid osaliselt põhjustas seda ka sisse ostetavate kaupade kiire hinnatõus. Tulumaksureformi ja tugeva tööturu najal peaks ka 2018. aasta kaupmeeste jaoks edukaks osutuma. Teisalt ähvardab jaekaubandust terav tööjõukriis ja internetikaubamajade pealetung. Kaubanduskeskuste omanikud peavad lähiaastail aga leppima suurema vakantsuse ja väiksemate tuludega.

Jaekaubanduse numbreid kergitas automüük ja hinnatõus

Jaanuari eelviimasel päeval avaldas Statistikaamet andmed kaubandusettevõtete müügitulemuste kohta eelmise aasta detsembris, mis võimaldab 2017. aasta jaekaubanduses kokku võtta. Vähemalt numbrite poole pealt oli aasta hea: kokku teenisid jaekaubandusettevõtted, sealhulgas automüük- ja teenindus, 9,8 miljardit eurot müügitulu. Võrreldes 2016. aastaga suurenes müük enam kui 8%. Võrdluseks: 2016. aastal piirdus aastane müügikasv 6,8%ga.

Joonis 1. Jaekaubanduse müügitulu ja müügitulu mahuindeksi kasv võrreldes 2016. aasta sama ajaga, %.

Eriti edukaks osutus eelmine aasta just autoesindustele. Võrreldes 2016. aastaga, suurenes mootorsõidukite müügi ja remondiga tegelevate ettevõtete müügitulu 12%, ületades sellega käibelt 3 miljardi euro piiri. Uusi sõiduautosid registreeriti Eestis mullu üle 25 600 ehk kümnendiku võrra rohkem kui ülemöödunud aastal. Buumiaegsest tasemest jääb see küll veel kaugele – 2007. aastal võeti Eestis arvele pea 31 000 uut sõiduautot. Automüük oli viimase kümnendi kõrgeimal tasemel kogu Euroopas, kus registreeriti 15,6 miljonit uut sõidukit, mis kasvuprotsendina annab küll Eesti mõistes tagasihoidlikud 3%.

Ilma automüüki ja -remonti arvesse võtmata, suurenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu 6,3%, mis on samuti kiirem kui 2016. aastal. Küll tuleb märkida, et viimastel aastatel on jaekaubanduse keskmist kasvu mõjutanud kütusehindade suur kõikumine. Selle amplituude iseloomustab fakt, et 2016. aasta alguses leidus hetk, kui naftabarrel maksis 26 dollarit, 2017. aasta lõpuks oli selle hind aga 70 dollarini jõudnud. Kui jätta mootorikütuste müük kõrvale, oleks jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv olnud 2016. ja 2017. aastal praktiliselt võrdne, veidi alla 6%. Kokku suurenes mootorikütuste müük mullu enam kui 86 miljoni euro võrra ehk 8,4%. Püsihindades mootorikütuste müük küll praegustel andmetel mullu vähenes.

Sarnaselt andis suure panuse käibekasvu supermarketite müügi suurenemine 81,5 mln euro võrra ehk 3,4%. Jaekaubanduse müügitulu mahuindeksi põhjal, mis proovib kasvu mõõta eurode asemel kogustes, oli supermarketite müük aga pea terve 2017. aasta vältel languses. Tarbijahinnaindeks kasvas mullu samuti 3,4% võrra, kuid hinnakasvu vedas just supermarketite müügis suurt tähtsust omavate kaubagruppide nagu toiduained ja alkohol oluline kallinemine. Ääremärkusena olid Eesti ja Leedu seejuures kaks kõige kiirema hinnakasvuga riiki kogu Euroopa Liidus.

Muudest kaubagruppidest väärib ära märkimist veel ehitusmaterjalide ja kodumasinate jaemüügi ligi 9% kasv. Sarnaselt autodele, on uute kodumasinate soetamine või ehitus majapidamiste jaoks suured ja pikaajalised investeeringud, mille tegemiseks on tänane tugev tööturg ja kiire palgakasv andnud sobiva keskkonna.

Inimesi jagub leti ette, kuid mitte selle taha

Jaekaupmehe vaatevinklist võetuna peaks 2018. aasta osutuma edukaks. Kui ka tänavu peaks kaupmees tõdema, et müük oli nigel, siis paremaks see minna ilmselt ei saagi. Nõudluse poolel on täidetud praktiliselt kõik soodsad tegurid. Eesti tööhõive on jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele ehk maksejõuliste klientide arv on aegade suurim. Samuti on juba mitu aastat majandust iseloomustanud kiire palgakasv, mis eelduste kohaselt jätkub sarnases tempos ka tänavu. Lisaks kõigele, suurendab sellest aastast käivitunud tulumaksureform enamuse leibkondade reaalseid sissetulekuid, eelkõige  just madalamate sissetulekutega inimeste seas, kelle puhul on tõenäosus, et säästetud raha panga asemel poodi viiakse suurim.

Teisalt on jaekaubanduses aina teravam küsimus, kust leida inimene teisele poole letti. Kui riigis tervikuna, ei ole täitamata ametikohtade määr veel buumiaegset taset ületanud, siis kaubanduses on tööjõupuudus 2008. aasta algusega võrreldes oluliselt suurem. Erinevalt näiteks tööstus- või ehitussektorist, kuhu aina aktiivsemalt väravatakse tööjõudu välismaalt, on kaubandussektoris selleks võimalused ahtamad. Omaette küsimus on, kas kaubandusettevõtete palgatase töötajaid üldse välismaalt meelitaks. 2016. aastal piirdus jaekaubanduses keskmine palk 842, mis oli pea 30% väiksem riigi keskmisest. Oluliselt parem on palgatase hulgikaubanduses ja eriti automüügi ning teeninduse alal, kus see küündis vastavalt 1458 ja 1761 euroni. Eelmise aasta võimsad automüüginumbrid paisutasid suure tõenäosusega automüüjate palkasid taset veelgi, samas kui tiheda konkurentsiga jaekaubanduses on tulemustasude mõju väiksem.

Kaubanduspinna ülepakkumine kahandab tulusid

Nõudluse kõrval on jaekaubanduses aina teravamaks teemaks konkurents. Üks meedias kõneainest pakkunud küsimus on olnud kaubanduspindade üleküllus. Tänuväärselt on sellel teemal kaitstud 2017. aastal Tartu Ülikoolis üks magistritöö. Täpsemalt analüüsib töö autor Risto Veiderpass  kaubanduspinna suureneva pakkumise mõju kinnisvaraturule.

Töös nenditakse, et tõepoolest on Tallinna kaubanduskeskuste turul müügipinda oluliselt rohkem, kui võrreldavates linnades. Hinnanguliselt küündis 2017. aastal kaubanduspinna pakkumine Tallinnas üle 600 000 m2. Ühe elaniku kohta annab see pea 1,5m2, mida on pea poolteist korda enam kui Riias või Vilniuses. Lisaks on Ülemistel peagi valmimas T1 keskus, mis annab juurde 55 000 m2 müügipinda. Laienemissoovist on teada andnud ka Ülemiste keskus, kus juurdeehituse maht jääb 13 000 m2 juurde. Arendusfaasis on veel Porto Franco 35 000 m2 ja Tallink City 70 000m2ga. Nende projektide realiseerumisel kasvaks kaubanduskeskuste renditava pindala maht ligi 780 000 m2le, mis oleks 2015. aastaga võrreldes enam kui 40% kasv.

Analüüsist nähtub, et arvestades tänaste keskuste häid majandustulemusi ja finantsseisu,  ei tohiks suurte kaubanduskeskuste jaoks turul toimuvate muutustega kohanemine olla liialt valulik. Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt suureneb teadaolevate arenduste teoks saades kaubanduspindade vakantsus tänaselt ülimadalalt 1%lt 5-10%le ja samas suurusjärgus alanevad ka rendihinnad. Tulevik saab keerulisem olema väiksemate kaubanduskeskuste jaoks, mis jäävad suurte keskuste mõjualasse. Riskina on täna siiski selgelt tunnetatav suurte kaubanduskeskuste soov oma turupositsiooni säilitada, mis võib viia uute laiendusteni, tekitades kaubanduspinna ülepakkumise ja hinnasõja turul. Täiendavaks muutujaks võrrandis on e-kaubanduse kasvav roll, mida töös otseselt ei analüüsita, kuid mis lähiaastail hakkab aina enam traditsioonilist kaubandust piirama. Tarbija jaoks peaks suurem konkurents kokkuvõttes siiski positiivne olema.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Maksete liikumine 23. ja 24. veebruaril 2018 20.02.2018

    Seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga 24. veebruaril palume tähelepanu pöörata maksete liikumisele pühade ajal. SEB PANK Pangasisesed arveldused, välkmaksed ja mobiilimaksed Kõik SEB Panga sisesed maksed, välkmaksed ja mobiilimaksed jõuavad ka pü ...
    Loe edasi..

  • Krüptorahade kasutamise võimalused ja väljavaade 19.02.2018

    Krüptorahadega seotud märksõnadeks on nende volatiilne väärtus, kõrged tehingukulud, tehingute aeglus ning samuti ka krüptorahade võimalik kasutamine illegaalsetel eesmärkidel. Krüptorahade hinnad tegid möödunud aasta lõpus ...
    Loe edasi..

  • Eesti finantssektor on hästi kapitaliseeritud 16.02.2018

    Riikliku järelevalve alla kuuluvad finantssektori ettevõtted on hästi kapitaliseeritud. Siin tegutsevad pangad, fondivalitsejad, investeerimisühingud, makseasutused ning elukindlustus- ja kahjukindlustusseltsid täidavad finantsinspektsiooni avaldatud 2017. aasta kolmanda kvartali andmete põhjal kapitalinormatiive suure varuga.
    Loe edasi..

  • Rahastamisvõimalused on majanduskasvu jätkumiseks soodsad 15.02.2018

    Ettevõtete võime oma tegevust ja investeeringuid omavahenditest rahastada on kasvanud, ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele on endiselt hea, tänu sissetulekute kasvule suudab rohkem inimesi säästa ja laenu võtta, intressid püsivad laenuvõtja jaoks soodsad, Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime on hea.
    Loe edasi..

  • Üle 10 protsendi ICO-dega kaasatud rahast varastatakse 13.02.2018

    Ernst & Young krüptovarade uuringu kohaselt varastatakse üle 10 protsendi plokiahela platvormidel kaasatud rahastusest (ICO-dest). --related-- EY krüptovaluutadesse investeerimise riske käsitleva uuringu kohaselt kaob või varastatakse küberrünnakute kä ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Manpower
  • Fortumo
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252907  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
87  Koolitust
23082  Artiklit
52429  Registreerunud kasutajat
36145  Nädalakirja tellijat
33359  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017