Eksport kasvas juunis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jooksevhindades 3% ja import 1%. Ekspordi absoluutmaht oli 1 miljard eurot ja impordimaht oli 1,2 miljardit eurot. Ekspordikasvu mõjutas suurenenud ekspordimaht meie olulisematesse eksportsihtriikidesse nagu Rootsi, Soome, Läti ja Leedu. Positiivset arengut näitasid ka uued turud, kus eksport kasvas 10% piires. Ekspordikasvu pidurdas oluliselt vähenenud väljavedu SRÜ riikidesse. Samas oli ekspordikasvu taga veel ka eelmise aasta juuni küllaltki madal võrdlusbaas.
Juunis mõjutasid ekspordikasvu aastases võrdluses enam puit ja puittooted (9%), mitmesugused tööstustooted (11%), metall ja metalltooted (9%) ning transpordivahendid (20%). Mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu jäi peaaegu aastatagusele tasemele. Samas põllumajandussaadused ja toidukaubad ning mehaanilised masinad näitasid jätkuvalt langust, mida on mõjutanud ebastabiilsed suhted ekspordipartneritega.
Kui maikuus mineraalsete toodete import langes oluliselt, siis juunis kasvas nende sissevedu eelmise aastaga võrreldes 14%. Kütuste kaubavahetus on kuude lõikes ebastabiilne ja on mõjutatud suuresti nende töötlemisest Eestis. Transpordivahendite sissevedu kasvas eelmise aastaga võrreldes 7%. Olulise kaubagrupi ehk mehaaniliste masinate import jäi samale tasemele. Samal ajal langes elektriseadmete import 16%.
Poolaasta võrdluses näitas kaubavahetus langust: eksport vähenes 1% ja import 4%. Suurema langusega oli eksport Venemaale, ent eksport Rootsi oli kasvutrendil. Impordi osas kahanes sissevedu Soomest ja Saksamaalt, kuid suurenes Hiinast.
Juulis oli ekspordi ja impordi aastagune võrdlusbaas suhteliselt madal, mistõttu võib oodata sarnaseid arenguid juuniga. Kuises võrdluses võivad kaubavahetuse mahud väheneda, sest juulis on paljudel ettevõtetel puhkuste periood. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus juulis osalenud tööstusettevõtetest 65% teatasid eksporttellimuste jäämisest tavapärasele tasemele. 9% ettevõtetest teatas eksporttellimuste jõudmisest üle tavalise taseme, mis oli kolm protsendipunkti vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tellimuste vähenemist ootas 26% firmadest. Kõige pessimistlikumad ootused olid kemikaalide ja keemiatoodete tootjatel, kõige optimistlikumad mööblitootjatel.
Majandususaldusindeks Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal juulis kasvas. Vaatamata sellele, et Eesti majandususaldus samuti kasvas, jäi näitaja alla ajaloolisele keskmisele. Eesti olulisemate ekspordi sihtriikide – Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Saksamaa – majandususaldusindeks kasvas.
