Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta I poolaastal Eesti kogu kaupade väljavedu Venemaale brutokaalus 546 tuhat tonni. Alates 2013. aastast on väljavedu Venemaale vähenenud üle 60 %. 

Kogu kaubavedu Venemaale, mis hõlmab transiiti, eksporti ning väljavedu tolliladudest 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani on vähenenud brutokaalu järgi 1,2 miljonit tonni ehk üle 60%. Nimetatud perioodil moodustas transiit üle poole, eksport 40% ja väljavedu tolliladudest alla 10% kogu kaubaveost Venemaale.

Vähenenud väljavedu Venemaale on avaldanud mõju teatud transpordiliikidele. 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani on üle poole Venemaale eksporditava kauba kogusest veetud maanteed mööda ning natuke alla poole raudteed mööda. Maanteetranspordi kogused on ligi kolm korda vähenenud. Sellest tulenevalt võib väita, et maanteetranspordil on olnud oluline mõju idasuunalisele teedevõrgustikule ja idapiiril toimuvale. 2016. aasta I poolaastal Venemaale viidud kaubast 53% on liikunud maantee-, 43% raudtee- ja vaid 3% meretranspordiga. 2% kaubaveo puhul on transpordiliik määramata.

Transiitvedu

2013. aastal veeti 66% transiitkaubast Venemaale mööda maanteed ning 32% mööda raudteed. 2016. aasta I poolaastal veeti nii maanteed kui ka raudteed mööda sama palju kaupa. Maanteeveo kogused vähenesid 2014. aastal enam kui poole võrra ning see mõjutas kogu transiidi vähenemist.

2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani olid enim väljaveetavateks transiitkauba artikliteks kakao ja kakaotooted, plastid ja plasttooted. Maanteeveo vähenemist kauba transiitveol 2014. aasta esimeses pooles, mõjutas oluliselt mehaaniliste seadmete ning kakao ja kakaotoodete väljaveo vähenemine. 2015. aastal vähendas raudteetranspordi mahtu looduslike mineraalide ning sõidukite ja nende osade transiitveo kahanemine.

Eksport

Teisel kohal kaupade väljaveos Venemaale on eksport, mis moodustab kogu Venemaale veetavast brutokaubakogusest 22–40%. Eksport on vaadeldaval perioodil kahanenud poole võrra ning 50% eksporditavate kaupade kogusest veeti Venemaale raudteed mööda. 2015. aasta esimese poole järsu vähenemise tõttu on 3,5 aasta jooksul kogu raudteeveo maht kahanenud üle 85%. Selle põhjuseks on looduslike mineraalide väljaveo oluline vähenemine alates 2015. aasta I poolaastast. Ligi pool Venemaale eksporditavate kaupade brutokogusest veeti sihtkohta maanteetransporti kasutades. Samas on vaadeldava perioodi jooksul maanteed mööda Venemaale eksporditavad kaubakogused vähenenud üle 40%.

Kauba eksport Venemaale tegevusalade kaupa

Peamiselt ekspordivad Venemaale kaupa töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse ja laonduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Kolme aastaga on kaupade eksport Venemaale vähenenud töötleva tööstuse sektoris 80%, hulgi- ja jaekaubanduse sektoris 60% ja veonduse ja laonduse sektoris üle 80%. Eesti päritolu kaupade eksport moodustas vaadeldava perioodi algul keskmiselt 72% kaupade ekspordist Venemaale, kuid 2016. aasta I poolaastal oli vastav osatähtsus vaid 64%. Sellest tulenevalt võib väita, et enim on eksport Venemaale vähenenud Eesti tootjatest sõltuvalt. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on vaadeldaval perioodil vähenenud neli korda ja re-eksport kolm korda. Eesti päritolu toidukaupu eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale üle 40 000 tonni, 2016. aasta I poolaastal vaid 2000 tonni. Maakondade hulgas on ekspordi kahanemine Venemaale enim tunda andnud Lääne–Virumaal.

Tolliladude vaheline kaubandus

Tolliladude vaheline kaubandus on vaadeldaval perioodil kahanenud üle kahe korra, kuid kuna selle osatähtsus kogu väljaveos on olnud vaid 6–9%, siis ei ole see vähenemine kuigivõrd mõjutanud kauba koguväljavedu. Tolliladudest viiakse ligi 70% Venemaale väljaveetavast kaubast sihtkohta maanteed mööda ja ligi 30% raudteetranspordiga. Enim on tolliladudest kauba väljaveo vähenemist mõjutanud kautšuki ja kummitoodete vedu.

Kogu kaubavahetuse kahanemist on mõjutanud Venemaa majanduslik olukord ja ostujõu vähenemine, rubla vahetuskursi langus, osaliste kehtestatud kaubanduspiirangud, aga samuti tihenenud konkurents riikide ja sadamate vahel kaubavoogude pärast.

---

Mõisted

• Artikkel põhineb kaupade brutokaalul, sest transiidi arvestuses netokaalu ega kaupade rahalist väärtust ei kajastata.
• Artiklis on kasutatud mõistet "väljaveo viis", mis hõlmab transiiti, tolliladude vahelist kaubandust ning eksporti.
• Transiit – riiki läbiv vedu, mille käigus kasutatakse riigi logistilist infrastruktuuri (maanteed, raudteed, sadamad, terminalid, laod jne), et toimetada veoseid ühest välisriigist teise. Vedu toimub tolli järelvalve all, andmestikku ei kajastata ekspordis.
• Tolliladude vaheline kaubandus – kaupade taasväljavedu välisriikide tolliladudesse. Neid kaupu ei ole lubatud vabasse ringlusesse (maksud on maksmata) ning neid pole kajastatud ekspordis.
• Eksport hõlmab Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutist väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast Eestis töötlemist ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarneid.
• Eesti päritolu kaupade eksport hõlmab Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse.
• Analüüsis liigitatakse majandusüksused majanduse tegevusalade järgi vastavalt eksportivate ettevõtete põhitegevusalale.
• Brutokaal – kauba mass koos pakendiga, välja arvatud konteinerid ja muu veokil kasutatav üle 1 m³ mahutavusega varustus. Tollideklaratsioonil on nii neto- kui ka brutokaal, kuid transiidi arvestuses kajastatakse vaid brutokaalu.
• Artiklis on kasutatud Maksu- ja Tolliameti kogutavaid transiidi ning tollideklaratsioonide andmestikke.