Keskkonnainspektsioon registreeris tänavu esimesel poolaastal keskkonnaalaste õigusrikkumistega seoses 654 väärteo- ja 16 kriminaalmenetlust. Keskkonnanõuete täitmise kontrollimiseks tehti ühtekokku enam kui 4000 kontrollkäiku.

Sarnaselt eelmiste aastatega registreeriti enim väärteojuhtumeid kalapüügi- ja jäätmevaldkonnas, vastavalt 204 ja 135 juhtumit. Jahiseaduse rikkumiste alusel algatati 75, looduskaitseseaduse alusel 71 ja metsaseaduse alusel 60 väärteoasja. Ülejäänud 109 väärteoasja jagunevad kaheksa erineva seaduse vahel.

Lisaks eemaldasid inspektorid 578 korral veekogudest selguseta kuuluvusega püügivahendeid. Taolistel puhkudel menetlust reeglina ei järgne, sest nende omanikke ei õnnestu välja selgitada, kuid ebaseaduslike püünistega seotud toimingud nõuavad siiski palju aega. Püügivahendid tuleb püügilt eemaldada, hoiustada ning pärast ettenähtud aja möödumist viia hävitamisele.

Jäätmevaldkonnas on endistviisi üheks suuremaks murekohaks jäätmete ladestamine selleks mitte ettenähtud kohta, enamasti metsa alla või mujale loodusesse.

"Järelevalve valdkondi on kokku ligi paarkümmend ja kõigis neis tuleb ette ka probleeme. Kõigega me ei jõua võrdselt tegeleda, seetõttu peame tegema valikuid ja keskenduma tõsisematele rikkumistele," märkis Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. "Iga eksimuse puhul ei pruugi ka menetlust järgneda, piisab hoiatusest ja selgitusest. Näiteks harrastuspüügi õiguse puudumisel oleme andnud kalastajale võimaluse tasuda püügiõiguse eest kohapeal, kui kala ei ole veel saadud ja isikul on see esmakordne rikkumine, või näiteks suunanud valesti parkinud puhkaja ettenähtud parkimisalale."

Keskkonnaalaste väärtegude eest määrati esimesel poolaastal 570 trahvi kogusummas üle 165 tuhande euro.

Mainitud 16 kriminaalasjast 10 olid seotud metsaõigusnormide rikkumisega ja neli kalapüügiga. Üks kriminaalmenetlus algatati jäätmeseaduse ja üks menetlus jahiseaduse nõuete rikkumise alusel.

Teisel poolaastal on inspektsiooni töömahukamaks ülesandeks kontrolli tagamine vähipüügil ja lõheliste kudeajal.

"Kalakaitses, nii nagu muudeski valdkondades, on järjest suurem roll ennetusel. Püüame olla nähtavad ja jõuda õigel ajal õigesse kohta, et rikkumisi ära hoida. Kalakaitses tähendab see eeskätt kontrolli kudeaegadel ja siin oleme saanud endale tuge vabatahtlike näol. Endiselt teeme koostööd ka teiste riigiasutustega," lisas Volkov.