Maksumuudatused yle Eesti
Esmaspäev, 23. Oktoober
 

Keskpankade uus dilemma

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Keskpankade jaoks on viimane kümnend olnud keeruline. Maailmamajanduse välja aitamine aastakümnete suurimast august on nõudnud otsuseid, millest kirjutatakse raamatuid ja majandusõpikuid ka järgnevatel kümnenditel. Veelgi raskem ülesanne näib aga olevat kohanemine olukorraga, kus majandus taas reipalt kasvama on asunud, kuid hinnad jonnakalt paigal püsivad.

Ebakindlus uputati rahasse

Öeldakse, et krahh ei tule kunagi sealt, kust teda kõige rohkem oodatakse. Sellegipoolest ei saa mööda vaadata tänasest pildist rahapoliitikas. Kuigi terminid "keskpank" ja "rahapoliitika" panevad tavaliselt enamuse publikust taskust telefoni võtma, on siiski selge, et viimase 10 aasta jooksul toimunud "kvantitatiivne lõdvendamine" inspireerib raamatuid ja majandusõpikuid veel kaugelt pikema ajaperioodi vältel – tehtud otsused on olnud lihtsalt niivõrd ebatavalised.

Majanduskriisi järgne ebakindlus ja hirm eeldasid keskpankadelt "leebet rahapoliitikat" – otsuseid, mis julgustaks pankasid laenama, inimesi kulutama ja ettevõtteid investeerima. Toonane üleüldine usaldamatuse õhkkond jättis krediidita ka väga tugeva finantspositsiooniga laenuhuvilisi ning ähvardas seetõttu täieliku majandusliku kollapsiga. Praktilise näitena võis kasumlik ja rahva seas populaarne kauplus avastada, et neil pole võimalik poodi uut kaupa tellida, kuna pank keeldub neile raha laenamast.

Tavapärane viis, kuidas keskpank raha "vereringlust" parandab, on intressimäärade kärpimine laenudele ja hoiustele, mida keskpank pakub kommertspankadele, kust see omakorda kandub üle kõigile teistele majandussüsteemis osalejatele. Et kriisist taastumine osutus aga niivõrd vaevaliseks, jõuti välja meetmeteni, mida varem peeti vaid ehk intellektuaalselt huvitavaks teooriaks – negatiivsed intressimäärad ja võlakirjade ostuprogramm. Kommertspankade hoiustele keskpangas kehtestatud negatiivsed intressimäärad on tänaseks üle kandunud ka teistele suurtele hoiustajatele, mis majandusliku loogika seisukohast on äraspidine. Mõistagi sunnib selline karistus raha tootlikumalt paigutama, kuid teatavasti suureneb koos tootlusega ka risk.

Lisaks intressimäärade langetamisele on keskpangad proovinud laenukohustustelt makstavat intressi alla suruda, ostes nö "trükitud raha" abil finantsturult kokku tohutus väärtuses võlakirjasid. Selle tulemusena on nelja suurema keskpanga bilanssi lisandunud finantskriisist alates 10 triljoni USA dollari – see on miljon miljonit – väärtuses vara.

Aktsiahinnad vaaguvad oma enda raskuse all

Keskpankade ebatavalise poliitika tulemuslikkus on vaieldav, kuid selle üheks kõige selgemaks tagajärjeks on olnud vaba raha tõrjumine võlakirjadest aktsiaturgudele. Ülimadalad intressimäärad ja võlakirjade ostuprogramm on kahandanud nende tulususe nullilähedaseks, mistõttu peavad tootlust otsivad investorid lisama oma portfelli suhteliselt enam aktsiaid. Selgituseks – kui tavapäraselt peaks suuremast nõudlusest põhjustatud hinnakasv olema justkui hea uudis, siis mida kallimaks muutub võlakiri, seda väiksema protsendi tema väärtusest moodustab võlakirja lunastamisel makstav intress.

Joonis 2. Föderaalreservi peamine intressimäär (vasak skaala) ja S&P 500 aktsiaindeksi väärtus (parem skaala). 

Aktsiaturul, kus valdavaks tuluteenimise viisiks on vara väärtuse tõus, on kasvanud nõudlus investorite jaoks mõistagi soodne. Eriti märgatav on aktsiaturu buumimine Ühendriikides, kus USA 500 suurimat ettevõtet koondav aktsiaindeks S&P 500 kaupleb täna 65% kõrgemal tasemel kui eelmises tipus 2008. aastal ja 270% kõrgemal kui kriisi madalpunktis. Võlakirjadest aktsiaturule tõrjutud investori jaoks tähendab see mõistagi kasvavat riski ja mida kõrgemale hinnatase jõuab, seda valusam saab olema võimalik kukkumine. Paradoksaalselt on aktsiaturu hinnakõikumisi kirjeldav „hirmuindeks“ püsinud rekordiliselt madalal tasemel. Valdkonna korüfeed ei ole aga jätnud tähelepanuta, et ajalooliselt ongi suurtele krahhidele eelnenud väga madala volatiilsuse periood. Kui investorid peaksid ühel hetkel jõudma ühisele järeldusele, et aktsiahinnad on tõepoolest liialt kõrgele kerkinud ja otsustama teenitud tulu välja võtta, võib languse sügavus olla hirmutav.

Kuidas naasta kriisieelsesse algpunkti?

Lisaks buumivale aktsiaturule, survestab keskpankasid asuma rahakraani vastupidises suunas keerama ilusam pilt reaalmajanduses. Kuigi inflatsioon püsib ka 2017. aastal suuremas osas arenenud maailmast pigem madal, on paljude riikide tööturud jõudnud praktiliselt täistööhõiveni ning ka majanduskasv on silmnähtavalt elavnenud. Keskpankade jaoks on see mõistatuslik olukord, kus majandus¬õpikutest tuttav seos tööhõive, palkade, majanduskasvu ja inflatsiooni vahel ei näi enam kehtivat. Seetõttu valitseb keskpankades segadus, millal ja kuidas rahapoliitikat muuta.

Esimesed sammud naasmaks rahapoliitilisse normaalsusesse on astunud USA föderaalreserv, kes alustas intressimäära tõstmisega juba 2016. alguses. Ennustuste kohaselt jätkab föderaalreserv samal kursil, tõstes peamise intressimäära 2019. aastaks 2,5% tasemele. Lisaks intressitõusule on peagi oodata, et vähendama hakatakse ka täna 4,5 triljoni dollarini küündivat võlakirjaportfelli. Euroopas on meeleolu veel oluliselt vaoshoitum. Pankade hoiustele kehtib endiselt negatiivne intressimäär ja ka optimistlike prognooside kohaselt seda 2018. aastal suvel vaid pisut vähendatakse. Lisaks ostab keskpank igal kuul kokku 60 miljardi väärtuses võlakirjasid ja kuigi väiksemas mahus, plaanitakse sellega jätkata ka lähiaastail.

Kui varasemalt said keskpangad peamiselt siunata rahapoliitika liigse leebuse pärast, siis oodatavad muutused on lisanud teise kriitikute ja õpetajate leeri, kes hoiatavad liiga kiire rahapoliitika karmistamise eest. Valusa õppetunni liialt kiires intressimäärade tõstmises sai 2011. aastal Euroopa keskpank, kes asus ennatlikult rahapoliitikat karmistama, kui majanduskindlus polnud tegelikult taastunud. Tagajärjeks poolteist aastat kestnud uus majanduslangus. Osaliselt selgitab see ka Euroopa keskpankurite tänast vaoshoitumat tooni. Pärast 10 aastat stagnatsiooni, ollakse pigem valmis leppima kiirema inflatsiooniga. Ka pole aktsiahinnad Euroopas nii pööraselt rallinud kui Ühendriikides ja tuntuimat aktsiaindeksit Euro STOXX 50 lahutab kunagisest tipust üle 20%.

Teisalt peitub oht ka intressimäärade liialt kaua liiga madalal hoidmises. Võttes arvesse, et töötuse määr on enamuses riikidest langenud alla loomuliku taseme, tootmisvahendite rakendatus ja majanduslik kindlustunne on väga kõrged, ei saa välistada inflatsioonilist „ketšupi“-efekti, kus hinnad ühel hetkel järsult ülespoole sööstavad. Sellele peaksid keskpangad reageerima järsult, mis omakorda võiks tugevalt pidurdada majanduskasvu. Samuti on selge, et praegusest rahapoliitikast naasmine võib võtta aastakümnendi, kuid järgmist majanduslangust ei suuda prognoosida keegi. Juhul kui see peaks kätte jõudma liialt vara, puudub keskpangal aga arsenal millega majandust uuesti käivitada.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
finantsarvestus2017
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • metsa wood
  • malmerk
  • RConcept
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249048  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
79  Koolitust
22416  Artiklit
51587  Registreerunud kasutajat
35684  Nädalakirja tellijat
32956  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017