Merit Tarkvara
Kolmapäev, 18. Juuli
 

Kiire inflatsioon piirab majapidamiste ostujõudu

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kui paaril viimasel aastal on Eesti majanduskasvu peamine eestvedaja olnud majapidamiste julgem ostlemine, siis tänavu on eratarbimise kasv jäänud hinnamõjusid arvesse võttes oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle peamine põhjus on kiire inflatsioon, mis on küll suurendanud kaubandusettevõtete müügitulu ja kergendanud inimeste rahakotti, kuid kogustes mõõdetuna toonud kaasa tuntava kasvu aeglustumise.

Eratarbimise kasvu on jahutanud hinnatõus

Ehkki Eesti tänavune majanduskasv on ületanud kaugelt varasemaid prognoose, ei ole kõik selle aluseks olevad komponendid võrdselt kasvanud. Üheks märgatavamaks muutuseks varasemaga on majapidamiste tarbimiskulutuste aeglasem kasv. Kui 2016. aastal paisus eratarbimine püsihindades mõõdetuna üle 4%, siis selle aasta esimeses pooles  kõigest 1,4%. Meenutuseks on just eratarbimine olnud viimastel aastatel peamine majanduskasvu eestvedaja. Seni on majapidamiste tarbimise suurenemist soosinud aina kõrgem tööhõive, kiire palgakasv, väga madal või lausa negatiivne inflatsioon ja ka riigi maksupoliitilised ja sotsiaaltoetusi puudutavad otsused.

Joonis 1. Eratarbimise kasv jooksev- ja püsihindades 2013-2017, %.

Et tänavu on nii palgad kui hõive kasvanud varasemast pisut aeglasemalt, tagasihoidlikum on olnud maksupoliitika mõju ja inflatsioon ületab 3%, pole eratarbimise kasvu pidurdumine üllatav. Suurim mõjutaja on neist kahtlemata olnud siiski kiire inflatsioon. Seda iseloomustab asjaolu, et nominaalväärtuses oli esimesel poolaastal eratarbimise kasv mullusest kiiremgi – 5,1%. Väheoluline pole ka see, et eriti kiiresti on suurenenud nende kaupade hind, mis etendavad majapidamiste tarbimiseelarves suurimat tähtsust – toiduained, kütus ja alkohol. Samas tuleb tõdeda, et inimesed saavad endale täna suuremaid kulutusi lubada. Palgakasv ületab jätkuvalt 6% ja majapidamiste säästude kasvutempo pankades on isegi kiirenenud mulluselt 7%lt 8%le. Inimeste head majandusseisu iseloomustab ka asjaolu, et Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli tarbijate kindlustundeindikaator viimati nii kõrgel tasemel 2011. aastal, kui majanduskriisi leevenemine laiapõhjalist optimismi sisendas. Soodsate trendide jätkumisel kiireneb majapidamiste tarbimise kasv 2018. aastal jälle üle 4%, kuna tulumaksureform tähendab kolmandikule töötajatest vähemalt 10% netopalga tõusu.

Jaekaubandust veab automüük

Kiire hinnakasv ja soodne seis tööturul on tänavu jaekaubanduse müügitulu tublisti paisutanud. Kui eelmisel aastal suurenes jaekaubandusettevõtete käive ligi 7%, siis 2017. aasta esimeses pooles koguni 9%. Viimastel kuudel on kasvutempo küll mõnevõrra aeglustunud: juulis kasvas jaekaubanduse käive 7,5% ja augustis 6% võrra. Peamiselt on seda põhjustanud hoo raugemine automüügis – aasta esimeses pooles suurenes mootorsõidukite müük mitmel kuul koguni neljandiku võrra, andes pea poole kogu jaekaubanduse käibekasvust. Ilma automüügi ja -remondita on jaekaubanduse kasv olnud märksa stabiilsem, püsides enamuses kuudest 6% lähedal.

Koguseliselt mõõdetuna on jaekaubanduse kasv jäänud siiski märksa tagasihoidlikumas. Hinnamuutuseid arvesse võttev kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks on tänavu kasvanud 2%, koos automüügiga 4%. Eriti märgatav on erinevus mõistagi neis jaekaubanduse segmentides, mille tooted on enim kallinenud. Nii on näiteks mootorikütuse jaemüük 2017. aasta 8 kuuga suurenenud eurodes mõõdetuna 68 mln euro ehk enam kui 10% võrra, kuid püsihindades mõõdetuna on müük isegi mõnevõrra vähenenud. Sarnane ilming on nähtav supermarketites, mille müügikäive on 8 kuu jooksul, käsikäes toiduainete hinna kallinemisega, suurenenud üle 3%, kuid kus püsihindades mõõdetuna on müügimaht üle pooleteist protsendi vähenenud.

Aasta teises pooles on inflatsiooni kergitanud aktsiisitõus

Statistikaameti poolt täna avaldatud andmetel suurenes tarbijahinnaindeks septembris 3,7% võrra. 2017. aasta kolme kvartali keskmisena küündib inflatsioon seega 3,3%ni. Seetõttu pole üllatav, et harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi alusel konkureerib Eestiga hinnakasvu kiiruse osas Euroopa Liidus vaid Leedu.

Hinnatõusu on tänavu vedanud juba 2016. sügisel alguse saanud toidukaupade kallinemine. Septembris maksid toidukaubad ja joogid mullusest pea 6% enam. Suure tõusu taga on ühelt poolt baasefekt, kuna varasemalt olid toiduainehinnad sisuliselt 2014. aastast saadik olnud languses. Kaudsemalt on toidu lõpphinda mõjutanud kütuse kallinemine, kuna kiirelt riknevate toidukaupade lõpphinnas on transpordil suur osatähtsus. Konkreetsetest tootegruppidest on eriti hoogsalt kerkinud piimatoodete hind. Hetkel on Euroopa Liidu turul piimatonni hind lähenemas 350 eurole, mis on pea 100 eurot rohkem kui aasta tagasi. Minevikus on piimatonni hind ületanud muidugi ka 400 euro taset. Ehk veidi ootamatult, kipubki piim olema hinna poolest üsna volatiilne kaup ja selle varasem ületootmine on nüüd kaldumas teise äärmusesse, kus nõudlus pakkumist ületab. Piima hinna varasemat tsüklilisust vaadates ei saa välistada, et kõrge hind peagi jälle tootmist suurendab ja seeläbi ka hinnakasvu pidurdab.

Teiseks peamiseks inflatsiooni tagantkütjaks on mõistagi olnud kütusehindade tõus, mis on 9 kuu jooksul kergitanud transpordile tehtavaid kulutusi enam kui 5%. Viimastel kuudel on kütusehindade tõus tugevama võrdlusbaasi tõttu küll veidi pidurdunud. Kui veebruaris oli kulutused transpordile 2016. aasta sama kuuga võrreldes 9% kõrgemad, siis septembris piirdus erinevus 3,6%ga.

Joonis 2. Tarbijahinnaindeksi muutus 2017. aasta 9 kuu jooksul, %.

Aina suuremat mõju tarbijahinnaindeksi kasvule avaldab ka alkohol, põhjuseks juulist kehtima hakanud täiendav lahja alkoholi aktsiistõus. Lisaks 70% aktsiisitõusule on suurenenud ka tootjate hinnalisand, mistõttu on õlle hind lõpptarbija jaoks suurenenud enam kui neljandiku võrra. Kuigi teisipäeval avaldatud leibkondade eelarveuuringu põhjal kulutavad Eesti majapidamised alkoholile ja tubakale keskmiselt vaid 3,6% pere-eelarvest, siis kipuvad küsitlusuuringu puhul inimeste hinnangud olema ilustatud ja tarbijahinnaindeksi arvutamisel küündib alkoholi ja tubakatoodete osakaal 8%ni.

Nende kaubagruppide kõrval on jätkunud ka paljude kodumaiste teenuste hinnakasv. Näiteks on ligi 6% võrra kallinenud majutusteenused ja kodust väljas söömine. Eesti Panga hinnangul ongi ligikaudu pool tänavusest hinnakasvust tulenenud sisemaistest teguritest ja teine pool väliskeskkonna hinnasuundumustest.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti inflatsioon oli juunis euroala kiireim 18.07.2018

    Euroala aastane inflatsioon kiirenes juunis 2 protsendini mai 1,9 protsendilt; kiireim aastane inflatsioon registreeriti Eestis, kus see oli 3,9 protsenti. --related-- Euroala inflatsiooni panustas juunis kõige enam 0,76 protsendipunkti energia, millele järgnesid 0,57 protsendipunktiga ...
    Loe edasi..

  • Mais jätkus hoogne kauplemine muu maailmaga 16.07.2018

    Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta mais 58 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastaga ja oli 96 miljonit eurot. Nii kaubaeksport  kui ka -import kasvasid 9%, mistõttu kaupade konto puudujääk ...
    Loe edasi..

  • Hinnakasv juunis üllatas oma kasvutempoga 11.07.2018

    Tarbijad seisavad arenenud riikides silmitsi taastuva hinnakasvuga, millesse panustavad ennekõike märkimisväärselt kõrgemad energiahinnad. Näiteks USAs, euroalas ja ka Rootsis on hinnakasv täna jõudnud 2% tasemele. Hea majanduskasv on toonud kaasa kü ...
    Loe edasi..

  • Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas enim elekter 06.07.2018

    Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4,0%, teatab statistikaamet. --related-- Kaubad olid 2017. aasta juuniga võrreldes 4,1% ja teenused 3,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hi ...
    Loe edasi..

  • Elektri ja kütuse mõjul oli inflatsioon aasta kõrgeim 06.07.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus mai kolmelt protsendilt juunis nelja protsendini. Ka euroalas toimus viimasel kahel kuul inflatsiooni oluline kiirenemine, ulatudes juuni ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • LeapIn
  • KPMG
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256889  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
94  Koolitust
22180  Artiklit
52783  Registreerunud kasutajat
36227  Nädalakirja tellijat
33348  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017