Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul "Milleks pangale kliendi andmed?" osalejad tõdesid, et pangad küsivad klientidelt isikuandmeid, et võidelda rahapesuga ning tõkestada terrorismi. Panku kohustavad selleks seadus, rahvusvahelised regulatsioonid ning kokkulepitud ühiskondlikud normid.
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler toonitas arutelul, et pankade rolli kuritegevuse vastu võitlemisel on keeruline alahinnata. "Erinevatel andmetel pestakse maailmas aastas keskmiselt kaks triljonit dollarit. Keegi meist ei taha, et finantssektor sellele kaasa aitaks. Seetõttu on rahapesu ja terrorismi tõkestamine eesmärk, milles on ülemaailmselt kokku lepitud," selgitas Kessler.
Kehtiv regulatsioon näeb ette ka seda, et pankadel tuleb klientide andmeid pidevalt uuendada. Ühtlasi peab pank suutma ka näidata, et on seda teinud. Vastasel juhul ei täida pank oma hoolsusmeetmeid ning sellega kaasnevad järelvalve poolt võimalikud sanktsioonid.
Pangaliidu vastavuskontrolli toimkonna esimehe Andrus Hinrikuse sõnul on seaduse kohaselt pangapoolse andmekogumise eesmärk luua kliendiprofiil, mille järgi saab hiljem hinnata, kas kliendi tehingud on sellele vastavad või mitte.
"Pank järgib seadust ning püüab seda tehes kliendi elu võimalikult lihtsaks muuta," kinnitas Hinrikus. Selleks on pangad võtnud kasutusele meetmed, mis muudavad andmete esitamise kliendile võimalikult mugavamaks – näiteks kuvatakse eeltäidetud andmevorme, välistatakse andmete uuendamiseks tavapärased arvete maksmise päevad ja teatud kiiremad kellaajad.
Arutelus osalenute sõnul on pankadel võimatu andmeid küsides klientidele individuaalselt läheneda. Danske Banki tegevjuht Ivar Pae kutsus kliente üles säilitama rahulikku meelt ja mõistvat suhtumist. "See on loogiline protsess, mis on toimunud ka varasematel aastatel ja toimub edaspidi. Vastamist tasuks võtta kui loomulikku osa pikaajalisest ärisuhtest. Ettearvatav ja tervetel alustel toimiv ärikeskkond loob klientidele ja pangandusele rohkem väärtust kui läbipaistmatult korraldatud turg. See võimaldab tervet konkurentsi ning on aluseks finantsteenuste jätkuvaks innovatsiooniks," lisas Pae. Samuti ei tasu inimestel karta, et esitatud isiklikke andmeid keegi kuritarvitaks. Pangale esitatud andmed on pangasaladusega kaetud, pank ei kasuta neid andmeid turunduslikel eesmärkidel, vaid täidab endale seadusega pandud kohustust.
2017. aastast tuleb rakendada Euroopa Parlamendi direktiivi, mis karmistab andmete kogumist veelgi. Kui seni on pankade teravdatud pilgu all olnud põhiliselt välisriikide riikliku taustaga kodanikud, siis uue direktiivi järgi tuleb hakata järelvalvet teostama ka Eesti riiklike tähtsusega isikute ning nende lähikondlaste ja äripartnerite üle. Kokku puudutab see muudatus tuhandeid inimesi.
"Pankadel on nende isikutega seoses kõrgendatud risk ning neid tuleb hakata tähelepanelikumalt jälgima, et tõkestada võimalikke rahapesu- või korruptsioonikuritegusid," selgitas rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul. Samas toonitas Paul, et karmistuv kontroll pankade kliente igapäevaselt kuidagi mõjutama või häirima ei hakka.
Samal ajal luuakse ka register, kuhu koondatakse kõikide ettevõtete tegelikud kasusaajad. "Lisaks pankadele tekib ka juriidilistele isikutele endile kohustus teada, kes on ettevõtete tegelikud füüsilisest isikust kasusaajad," selgitas Paul ka teist olulist uuendust, mis jõustub 2017. aastal.
Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.
