Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul võiksid kõik Eestis tegutsevad pangad võtta aasta jooksul kasutusele välkmaksete süsteemi, mis võimaldab vaid sekunditega ühest pangast teise makseid teha. Praegu pakub Eestis välkmakseid ainult SEB Pank, süsteemi esimeste liitujate hulgas on ka Versobank.
Keskpangad, kommertspangad ja arvelduskojad on välkmaksete nimel aastaid töötanud. Alates 2017. aasta novembri lõpust saavad kõik pangad ja makseteenuste pakkujad liituda üleeuroopalise välkmaksete süsteemiga, mis võimaldab kõigest sekunditega ühest pangast teise makseid teha. Kliendid saavad välkmakseid teha ja vastu võtta nendes pankades, kes on uue süsteemiga liitunud – nii makse algataja kui ka makse saaja peavad olema uue süsteemi liikmed.
“Kui peale SEB Panga hakkavad Eestis süsteemi kasutama teisedki pangad, siis võidavad sellest nii eraisikud kui ka ettevõtted – raha hakkab pankade vahel liikuma vaid sekundite jooksul. Loodan, et uut ja paremat arveldamisvõimalust hakkavad kõik Eestis tegutsevad pangad hiljemalt aasta jooksul oma klientidele pakkuma,” rääkis Eesti Panga asepresident Madis Müller.
Müller lisas, et välkmaksete laialdane levik annab pankadele ja ettevõtetele võimaluse võtta kasutusele uusi ärimudeleid. “Edasi saab arendada makselahendusi, mis teeksid lihtsamaks nii eraisikute omavahelise arveldamise kui ka näiteks poes või internetikaupluses ostude eest tasumise,” ütles Müller.
Välkmaksete süsteemi abil saab reaalajas ehk kuni 10 sekundiga arveldada Euroopa-siseseid makseid, mis on väiksemad kui 15 000 eurot. Süsteem töötab ööpäev läbi ja aasta ringi. Pank või makseteenuste pakkuja võib süsteemiga liituda vabatahtlikult, aga see eeldab, et ta on ööpäev läbi valmis makseid töötlema.
Lisateave
- Alates 21. novembrist hakkasid välkmakseid pakkuma umbes 600 teenusepakkujat kaheksas riigis: Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Madalmaades, Eestis, Lätis ja Leedus. Tegemist on ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) välkmaksega, mis põhineb Euroopa maksenõukogu** loodud ja Euroopas pankade vahel kokku lepitud reeglistikul. Süsteemiga liitumine on vabatahtlik ja nõuab investeeringuid, mistõttu on pankadel ja teistel makseteenuste pakkujatel võimalik liituda süsteemiga aja jooksul. Huvi lähemate aastate jooksul süsteemiga liituda on üles näidanud paljud makseteenuste pakkujad teisteski Euroopa Liidu riikides.
- Välkmaksed ja nende kõikidele turuosalistele kättesaadavaks tegemine on keskpankade jaoks lähiajal prioriteet. Et teha süsteemiga liitumine lihtsamaks ka väiksematele pankadele ja tagada, et Euroopas kasutusel olevad välkmaksete süsteemid omavahel paremini toimiksid, töötavad euroala keskpangad Euroopa Keskpanga eestvedamisel välja välkmaksete arveldussüsteemi TIPS (TARGET Instant Payment Settlement). Keskpankade arveldussüsteemi arendustööd peaksid lõpule jõudma 2018. aasta novembriks.
- Pärast SEPA-le üleminekut 2014. aastal tegi Euroopa jaemaksete nõukogu* ettepaneku, et Euroopas võiks kasutusel olla vähemalt üks reaalajas toimuvate maksete lahendus, mis töötaks aasta ringi ja ööpäev läbi. Lahenduse reeglistiku töötas välja Euroopa maksenõukogu** ja taristu ehitati valmis 2017. aasta novembriks. Alates 21. novembrist saavad pangad välja töötada enda klientidele mõeldud lahendused. Pangad võivad süsteemiga liituda kahes osas: kas ainult selleks, et välkmakseid teistest pankadest vastu võtta, või ka ise välkmakse teenust pakkuda.
*Euroopa jaemaksete nõukogu (European Retail Payments Board) loodi 2013. aastal Euroopa Keskpanga juurde ning see hõlmab lisaks pankadele erinevaid maksetega seotud turuosalisi. Nõukogu eesmärk on arendada Euroopas integreeritud, uuenduslikku ja konkurentsivõimelist jaemakseturgu. Vaata lähemalt SIIT.
**Euroopa maksenõukogu (European Payments Council) esindab makseteenuste pakkujaid (näiteks pangad, pangaliidud) ning tema eesmärk on toetada ja edendada Euroopa riikide vaheliste maksete tegemist. Vaata lähemalt SIIT.
