Statistikaameti esialgsetel andmetel aeglustus Eesti SKP kasv kolmandas kvartalis aastases võrdluses 0,5 protsendini. Aeglase kasvu põhjus on endiselt depressiivne globaalne majanduskeskkond ja mõned ühekordsed tegurid. Majanduskasvu pidurdumise täpsemad põhjused peaksid selguma kuu aja pärast avaldatavas detailses SKP statistikas. 

Eesti majandusareng on viimasel paaril aastal olnud vastuoluline. Üldiselt nõrga majanduskonjunktuuri tingimustes on palgad ja hõive kasvanud kiiresti. Palgatulu jõuline kasv ja samaaegne imporditud hinnalangus on soodustanud eratarbimist, mistõttu hästi on läinud jaekaubandusel ja kinnisvarasektoril. Töötleva tööstuse tegevusaladest on positiivselt silma paistnud puidu- ja mööblitootmine. 

Samas on deflatsioonilises majanduskeskkonnas keeruline kasvatada ettevõtete käibeid, mistõttu on üha enam tegevusalasid, kus kasumid vähenevad. Globaalne energia- ja toiduhindade langus on mõjutanud negatiivselt energiakandjaid tootvaid ja eksportivaid ettevõtteid. Samuti on surve all põllumajandus ja toiduainetetööstus. Aeglaselt kasvavad või kahanevad müügikäibed ja kiiresti kasvav palgakulu vähendavad ettevõtjate kasumeid ja kahandavad investeerimissoovi. Vähenenud investeerimishuvi on seni suutnud siiski hoida ettevõtted likviidsena ja teenida dividenditulu. Pikemas plaanis tähendab madal investeerimisaktiivsus paraku ka madalamat potentsiaalset majanduskasvu.

Eesti majanduskasvu kiirenemine eeldab välisnõudluse paranemist, mida prognooside järgi võib järgmisel aastal oodata. Vaatamata kiirele palgakasvule ei ole Eesti eksportijate hinnakonkurentsivõime siiski kannatada saanud, kuna meie eksport on kuni viimase ajani kasvanud kiiremini kui meie kaubanduspartnerite import. Loodetavasti aitab globaalse majanduse taastumisele kaasa ka suurte riikide nõudlust toetav makromajanduspoliitika.