Teejuht 2019
Laupäev, 18. August
 

Krüptovarad – mull või tulevik

Autor
Madis Müller
Eesti Panga asepresident

Kui küsida mõnelt laia haardega spekulandilt, mis on hetkel kõige kuumem turg, siis tõenäoliselt jõuab jutt üsna ruttu krüptoraha, bitcoin’i ja plokiahelani. See pole ka mingi ime, sest meedia on täis artikleid inimestest, kes bitcoin’iga kaubeldes kindlustavad oma pensionipõlve, nagu ka uudiseid kõikvõimalikest uutest krüptorahadest ja plokiahela tehnoloogia võimalustest.

Plokiahela tehnoloogia võibki tõenäoliselt kaasa tuua arenguhüppe ning erinevate vahemeeste rolli kadumise finantssektoris ja mitmes teiseski valdkonnas. Kuid see ei tähenda veel, et näiteks plokiahelal põhineval bitcoin’il peaks olema arveldusühiku või iseseisva varana suur väärtus. Bitcoin’i ja tema analoogidesse investeerijad ilmselt ei proovigi hinnata, kui palju nende soetatud vara õigustatult väärt võiks olla. Pigem lähtutakse investeerimisel lootusest, et küll leidub hiljem keegi, kes on nõus sama asja veelgi kallimalt ära ostma. Tavapäraseid investeeringu hindamise meetodeid kasutades on ühtmoodi raske põhjendada sellise virtuaalse žetooni (token või coin) väärtusena 100, 1000 või 10 000 dollarit.

Veel samal teemal

Bitcoin ei ole raha

Niinimetatud krüptovaluutade puhul on tähtis mõista, et need ei suuda täita vähemalt kahte klassikalisele rahale vajalikku omadust – väga hüplik ja kontrollimatu hind ei lase neil toimida ei stabiilse väärtuse hoidjana (store of value) ega tõhusa maksevahendina (means of payment). Seetõttu on eksitav kutsuda bitcoin’i ja selle analooge krüptorahaks. Pigem võiks kasutada terminit "krüptožetoon" või "krüptovara".

Mõtteeksperimendina võime ette kujutada, kuidas toimiks majandus riigis, mis kasutaks ametliku vääringuna näiteks bitcoin’i. Tõenäoliselt ei leiduks kuigi palju ettevõtteid ega kodanikke, kellele meeldiks majandada keskkonnas, kus nende koduvaluuta kurss teiste valuutade suhtes võib vähem kui aastaga mitusada protsenti kallineda ning järgmisel hetkel poole võrra kukkuda. Esimene laine tapaks eksportöörid ning teine tooks kaasa kaupade ja teenuste järsu hinnatõusu. Küllap ei meeldiks meist enamikule nii kõikuva väärtusega valuutas ka pikaajalisi sääste koguda ega palgaläbirääkimisi pidada.

Võib arvata, et ühel või teisel moel leiavad sõltumatud krüptovarad tulevikus kasutust ja et me praegu nende kõiki võimalikke kasutusvaldkondi veel ette näha ei suudagi. Küll aga ei hakka krüptovarad tõenäoliselt asendama traditsioonilisi valuutasid. Sellegipoolest uurivad tõenäoliselt kõik keskpangad, sealhulgas euroala omad, krüptovarade aluseks oleva plokiahela tehnoloogia kasutusvõimalusi, et olla paremini kursis kiiresti areneva valdkonnaga, mis võib tulevikus keskpankade tööd mõjutada.

Tavavaluutaga seotud krüptovara

Põhimõtteliselt võib ju ette kujutada, et keskpank ise laseb näiteks euroala puhul eurosid ringlusse mitte üksnes sularahana ja kommertspankade kaudu kontorahana, vaid nii-öelda emiteerides virtuaalseid eurosid otse plokiahelasse. Tõenäoliselt on enamikus keskpankades sellise idee mõjudele vähemalt mingil määral mõeldud. Digitaalse keskpangaraha ulatusliku emiteerimiseni veel siiski üheski riigis jõutud pole, kuna selline samm võib oluliselt mõjutada olemasoleva finantssüsteemi stabiilsust.

Lihtsam on ette kujutada eraalgatuslikku plokiahelas toimivat digiraha, mis on seotud riigi ametliku valuutaga. See meenutaks meile tuttavat valuutakomitee süsteemi. Tegemist ei ole ka täiesti uue mõttega – näiteks on midagi sarnast juba proovimas teha konsortsiumina grupp suuremaid rahvusvahelisi panku selleks, et lihtsustada väärtpaberiarveldusi1. Võib arvata, et ühel või teisel moel ametlike valuutadega seotud krüptovarad tulevikus kasutust ka leiavad, isegi kui me ei suuda veel ette näha sellise muutuse pikemaajalist mõju traditsioonilisele pangandusele.

Milleks meile estcoin?

Tavavaluutaga seotud krüptovara kategooriasse kuuluks ka EASi poolt hiljuti välja pakutud estcoin’i üks kolmest võimalikust versioonist (nn euro estcoin). Tunnistan, et keskpangas jäime selle ettepaneku kommenteerimisel hätta, kuna idee kirjeldamisel ei olnud sõnastatud selget praktilist probleemi, mida sellises vormis estcoin e-residentide jaoks hästi lahendaks. Maksevahendina ei oleks sellel selget eelist tavalise pangaülekande ees. Seda eriti olukorras, kus eeldatavasti juba aasta pärast asendab Eestis seni tavapärast makseteenust välkmakse2. Seega toimuvad vähemalt eurodes tehtud kliendimaksed ühest pangast teise tulevikus loetud sekunditega ja seitse päeva nädalas. Välkmakse tulek (muu hulgas tänu euroala keskpankade pingutusele) lahendab reaalse probleemi, et maksed liiguvad pankade vahel ainult töötundidel ja liiga aeglaselt.

Samuti on bitcoin’il põhinevad lahendused juba näidanud, et jaemaksed plokiahelas ei ole tegelikult kuigi kiired ega ka odavad, eriti kui nende maht ületab kriitilise piiri. Värskeim lõbus näide selle kohta on uudis sel nädalal Miamis toimuvast Põhja-Ameerika Bitcoin’i Konverentsist, mille korraldajad lõpetasid piletite müügi bitcoin’ide eest selle makseviisi kohmakuse ja kõrgete teenustasude tõttu3. Samas on loomulikult võimalik, et Eesti e-residentidele suunatud digiühikutel või žetoonidel võiks olla mingi praktiline rakendus. Tõenäoliselt oleks neid rakendusviise siiski lihtsam otsida, kui eelnevalt oleks selgemalt sõnastatud probleemid, mida estcoin’i abil senisest paremini lahendada saaks. Oma lahendusi välja töötades ei peaks Eesti alustama tühjalt kohalt, sest plokiahela tehnoloogiat kasutavate praktiliste rakenduste testimisega tegeletakse intensiivselt üle maailma juba aastaid.

Aktsiate asemel virtuaalsed žetoonid

Plokiahela tehnoloogiaga on seotud ka uudne investoritelt raha küsimise vorm ICO (initial coin offering) ehk uute virtuaalsete žetoonide müük, mida eelmisel aastal tehti kokku 3,7 miljardi dollari väärtuses4. Seejuures ulatusid suuremad projektid mahult sadadesse miljonitesse dollaritesse ning leidus ka ICOsid, millesse julgesid raha paigutada mainekad investeerimisfondid5. Palju rohkem on aga ICOsid, mis tavapäraseid kanaleid kasutades kindlasti investoreid leidnud ei oleks. Hea kohaliku näitena võib viidata Eesti osaühingule, kes oma virtuaalseid žetoone müües lubas sõltuvalt investorite huvist asutada kas makseasutuse, panga või midagi muud. Tüüpilistelt investoritelt lihtsalt sellise mõtte eest ilmselt kuigi palju raha ei saaks, Polybius Foundation OÜ kodulehe andmeil on aga nende projekti investeeritud juba üle 30 miljoni dollari6. Traditsioonilisemate äridega harjunutele võib tunduda tavatu ka see, et oma projekti tutvustuses lubas Polybius ettevõttele kapitali pakkunud investorite vahel tulevikus jagada vaid 20% kasumist. See aga ei tundu olevat ületamatuks takistuseks investoritele, kes saavad vanamoodsa aktsia asemel virtuaalse žetooni omanikuks.

Plokiahela tehnoloogia populaarsusega seotud kurioosumite hulka kuulub Nasdaqi börsil noteeritud joogitootja Long Island Ice Tea juhtum7. Ettevõtte aktsia hind hüppas 500% pärast seda, kui firma teatas börsile soovist keskenduda karastusjookide tootmise asemel hoopis plokiahela tehnoloogiale ning vastavalt muuta ka firma nime. Nüüdsest on tegemist ettevõttega Long Blockchain. Selliseid uudiseid lugedes meenuvad kurikuulsad sõnad "this time is different", mida mõne vara hinnale põhjendusena kuuldes soovitatakse investoritel tavaliselt oma investeeringud müüa ja turult lahkuda.

Seni on ICO-de näol tegemist nähtusega, mille tulemusel kaotab tõenäoliselt palju heausklikke entusiaste suure hulga raha. See omakorda võib tekitada ühiskonnas ootuse, et seni sisuliselt kontrollimatult turustatud virtuaalsete žetoonide pakkujatele laiendataks vähemalt osa traditsioonilistele väärtpaberiemissioonidele kehtivatest reeglitest või et sellist tegevust veel rangemalt piirataks. Selle suunas ongi juba samme astutud. Nii näiteks on teiste hulgas USA väärtpaberijärelevalve selgitanud8, et teatud tingimustele vastavaid ICOsid tuleks käsitada väärtpaberiemissioonina. Sarnaselt on ICOsid vaadelnud ka Eesti Finantsinspektsioon9, samas kui näiteks Hiina ja Lõuna-Korea on otsustanud ICOd üldse keelata. Tulenevalt valdkonna uudsusest on segadust palju ja investoreid meelitatakse innovatsioonist rääkides ka väga kahtlastesse projektidesse. Kuid see maailm on saamas tasapisi täiskasvanumaks. Positsioneerides Eestit kui atraktiivset riiki ICOde registreerimiseks, tasub seetõttu olla väga valiv selles osas, milliseid virtuaalärisid me toetada soovime. Liiga hoogsalt tegutsedes ja end varakult ICOsid propageeriva ja toetava õigusruumina positsioneerides võib kergesti juhtuda, et teeme Eesti edumeelsele e-riigi kuvandile rohkem kahju kui kasu.

Eesti Pangas oleme seadnud endale laiemaks eesmärgiks olla hästi kursis finantsinnovatsiooni ning uute tehnoloogiate võimaluste ja riskidega nii klientide kui ka Eesti arvelduskeskkonna ja finantsstabiilsuse jaoks. Hea partnerina nii valitsusele, finantsinspektsioonile kui ka ettevõtetele oleme kindlasti huvitatud kaasa mõtlemast teemal, kuidas kujundada Eesti regulatiivset keskkonda selliseks, et see toetaks maksimaalselt innovatsiooni ning samal ajal pööraks vajalikul määral tähelepanu ka riskide juhtimisele.

Seda kirjutist ei peaks käsitama Eesti Panga vastusena e-residentsuse projekti blogipostitustele. Oma kommentaare ja arvamusi jagab keskpank lahkesti nii valitsusele kui ka EASile tavapäraste konsultatsioonide ja arutelude käigus.


1https://www.ft.com/content/20c10d58-8d9c-11e7-a352-e46f43c5825d
2https://www.eestipank.ee/press/madis-muller-koik-pangad-voiksid-valkmaksed-aasta-jooksul-kasutusele-votta-04122017
3https://www.cnbc.com/2018/01/10/bitcoin-conference-stops-accepting-cryptocurrency-payments.html
4https://www.coinschedule.com/stats.html?year=2017
5https://techcrunch.com/2017/08/10/filecoins-ico-opens-today-for-accredited-investors-after-raising-52m-from-advisers/
6https://polybius.io/ico
7https://www.ft.com/content/3fa91346-e670-11e7-8b99-0191e45377ec
8https://www.sec.gov/news/public-statement/statement-clayton-2017-12-11
9http://www.fi.ee/index.php?id=21667

  • Autor: Madis Müller, Eesti Panga asepresident
  • Allikas: Eesti Pank
tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Salasigarettide turg on koondumas Lõuna-Eesti piirilinnadesse 15.08.2018

    Võltsingute ja välisriikide maksumärgistusega sigarettide tarvitamine oli Eestis tänavu teises kvartalis kerges tõusutrendis ning seejuures on salasigarettide turg seoses piirikaubandusega koondumas Ida-Virumaa asemel Lõuna-Eesti piirilinnadesse, selgub turu-uurin ...
    Loe edasi..

  • Maksete liikumine pühade ajal 15.08.2018

    Riigipühal tasub kindlasti tähelepanu pöörata erinevate pankade maksete liikumise ajale. Artiklis toome välja suurimate pankade arvelduste info.
    Loe edasi..

  • Eesti kütuste kvaliteet on jätkuvalt hea 14.08.2018

    Möödunud aasta jooksul võetud ligi viiesajast kütuseproovist leiti üheksa kvaliteedinõuete rikkumist. Kuna rikkumisi oli peaaegu niisama vähe kui aasta varem, võib öelda, et Eestis on kütuse kvaliteet jätkuvalt hea. "Kütuste kva ...
    Loe edasi..

  • Ekspordikasv on tugev, kuid kitsapõhjaline 13.08.2018

    Selle aasta esimesel poolel Eestis toodetud kaupade ekspordikasv kiirenes – seda nii jooksev- kui ka püsivhindades. Kui möödunud aastal suurenes eksport rahalises väärtuses 7%, siis sel aastal on see kiirenenud 9 protsendini. Hinnamuutusega korrigeeritud ekspordi ehk ...
    Loe edasi..

  • Majandusspidomeeter: ettevõtjate optimism majanduse edenemise suhtes on raugemas 09.08.2018

    Tööandjate Majandusspidomeetri näit 2018 teises kvartalis langes 79-lt kilomeetrilt tunnis 78-ni. Kuigi ettevõtjate negatiivseid hinnanguid valitsuse majanduspoliitikale oli teises kvartalis vähem ja valitsus piltlikult öeldes piduripedaali andis järele, väh ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Eesti Raudtee
  • Rentest
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257394  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52825  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33341  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017