auto koolitus
Kolmapäev, 20. Juuni
 

Kuidas jagada globaliseerumisest tulevaid võite?

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Populistide võidukäik on pannud majandusteadlased julgemalt arutama selle üle, kes globaliseerumisest võidab ja kas segased ajad poliitikas võivad olla just sellest tingitud?

Muutunud tuuled maailmapoliitikas

Viimaste aastate pöördelised sündmused poliitikas on ühiskondliku arusaamist maailmaasjade kulgemisest põhjalikult raputanud. Eelnevate aastakümnete pidev kaupade, kapitali ja inimeste vaba liikumise suurenemine tundus varem millegi iseenesestmõistetava ehk isegi paratamatuna. Oma turu avamises nägid majanduslikku mõtet ka riigid, kelle valitsemissüsteem liberaalsest demokraatiast valgusaastate kaugusele jäi. Seejuures oli globaliseerumine vähemalt näiliselt kantud rahva laiapõhjalisest toetusest. Eriti just areneva majandusega riikides, kaasnes turgude liberaliseerimisega ka kiire tõus inimeste elustandardis. Kuid nüüd on justkui midagi muutunud. Globaliseerumisvastaseid eestkõnelejaid jagus mõistagi ka minevikus, kuid need olid vähenähtavad erandid ühiskonna äärealadel. Nüüdne populistide esiletõus on sama retoorika toonud aga päevapoliitikasse. Selle viimaseks ilminguks on USA sõjakad sammud maailmakaubanduses. Trendidega püüab kaasas käia ka majandusteadus, mis globaliseerumise ja sellest saadavad hüved varasemast veelgi põhjalikuma tähelepanu alla on võtnud.

Riikidevaheline varanduslik ebavõrdsus väheneb, riikide sisene kasvab

Algatuseks tuleb tõdeda, et globaliseerumise mõju hindamine majandusteaduslike analüüsimeetodite abil on keeruline. Nagu pea iga makromajanduslikku protsessi, mõjutavad tulemust tuhanded omavahel seotud tegurid ja nende põhjuslikkuse väljaselgitamine on ka keerukamate analüüsimeetodite abil raske. Seetõttu on debatt globaliseerumise mõjude üle polariseerunud. Optimistide hinnangul tõstab integreerunud maailmamajandus pikas plaanis kõigi sissetulekuid, kuigi tõus ei pruugi olla tingimata võrdne ega üheaegne. Pessimistlikumalt meelestatud majandusteadlased leiavad, et kuigi tervikuna võib globaliseerumine muuta ühiskonna rikkamaks, siis ei jagune saadavad võidud kindlasti ühtlaselt ja sellel on selged võitjad ja kaotajad – seejuures nii suhtelises kui absoluutses arvestuses.

Teatud aspektides kipuvad eri leeride hinnangud siiski kattuma. Nii erinevad majandusteaduslikud mudelid kui empiirilised uuringud näivad pigem kinnitavat, et globaliseerumisest võidavad enam arenevad majandused. See on mõistetav ka praktiliste näidete varal. Jõuka Lääne mõistes madalapalgaliste tootmistöökohtade siirdumine kõrge tööpuudusega arenguriikidesse, on pakkunud kohalike jaoks suurepärase võimaluse oma sissetulekuid kasvatada. Selle protsessi parimaks näiteks on ajalooliselt olnud Hiina, kuid edulugudena võib tänapäeval nimetada ka Vietnami, Bangladeshi jt arenevaid majandusi, kuhu tööjõumahukad tegevusalad on koondunud. Seejuures on areng olnud märkimisväärne: kuigi Hiina SKP elaniku kohta küündib täna vaevu 30% USA omast, siis 1990. aastate alguses piirdus see 4%ga. Seega on globaliseerumine aidanud edendada riikidevahelist majanduskonvergentsi ja siluda erinevust heaolutasemes.

Joonis 1. Ostujõuga korrigeeritud SKP per capita konvergents valitud riikides USAga (sh IMF prognoos), USA=100

Vastupidist trendi kiputakse aga täheldama, kui vaadata rikkuse jaotumist ühe riigi siseselt. Seal tundub globaliseerumise mõju heaolu kasvule sissetulekugruppide lõikes tugevalt varieeruma. Reeglina näivad sellest enam võitvat jõukamad ühiskonnagrupid. Klassivõitluse ja vaeste arvelt rikastumise asemel räägib see tõenäoliselt siiski toimivast meritokraatiast: liberaalse(ma) majanduskorraga avanevaid võimalusi oskavad paremini ära kasutada haritumad ja osavamad, kes pahatihti olid jõukamad juba varem. Uuringud on samas näidanud, et madalama arengutasemega riikides on globaliseerumisest saadavate tulude jaotus võrdsem ja sellest saab osa ka ühiskonna vaeseim osa.

Kuigi pahatihti muutub debatt globaliseerumise ja ebavõrdsuse üle poliitiliselt laetud segapudruks, peaks seda vaatama kaine ratsionaalsusega. Kui oleme suutelised tõendama, et majanduslik integratsioon on tervikuna ühiskonnale kasulik, aga selles on kaotajaid, peab mõtlema ka sellele, kuidas viimaseid järele aidata. Selle ignoreerimisel on poliitilised tagajärjed, mis võivad omada negatiivseid tagajärgi kogu ühiskonna jaoks. Ajalugu armastavad inimesed teavad, et sarnased meeleolud tipnesid rohkem kui sada aastat tagasi maailmasõjaga.

Globaalne majandus ja kahanev kasu

Globaliseerumise suurimateks eestvedajateks on vähemalt varasemalt olnud just maailma kõige jõukamad riigid. Siin peitub huvitav vastuolu – viimaste aastate jooksul ilmunud uuringud on jõudnud tulemusele, et mida jõukamaks riik muutub, seda väiksem on edasisest globaliseerumisest saadav kasu. Iseenesest on see muidugi mõistetav – kui suletud ja maailmamajandusega halvasti integreerunud riik uksed avab, leidub seal suure tõenäosusega palju kasutamata potentsiaali, mis tõmbab ligi kapitali ja investeeringuid. Rikastes avatud majandusega riikides on see potentsiaal juba ammendunud ja edasised sammud majandusintegratsiooni suurendamiseks ei suuda vähemalt statistiliselt olulisel määral sissetulekuid kasvatada. Äraspidiselt muudab see loogilisemaks tänase olukorra, kus USA asemel näib vabakaubanduse eestkõnelejaks olevat saamas Hiina.

Eesti areng ei ole loodetavasti veel nii kaugele jõudnud, kus kaupade, kapitali ja inimeste vabam liikumine kasvu enam ei panustaks, kuid globaliseerumise kahanev kasu on ilmne ka siin. Taasiseseisvunud Eesti ärisõbralik poliitika tõmbas 1990ndatel ja 2000ndate esimeses pooles siia suuri investeeringuid, mille toel tegi majandus tõelise tiigrihüppe. Tööjõumahukad tegevusalad, mida eelkõige Soome ettevõtted siia üle tõid, aitas kokku kukkunud majandusel kiirelt jalule tõusta. Endised kolhoosnikud leidsid nüüd rakendust tärkavas tööstuses. Täna näeme ka vastupidiseid näiteid. Ühendkuningriikides ja USAs on terveid piirkondi, kust töökohad on ära kolinud, kuid ka Eestis leidub näiteks tekstiilitööstusega seotud asulaid, mis on globaalses konkurentsis alla jäänud, kaotades nii sissetuleku kui inimesed. Viimaste aastate kiire palgakasv – mis loodetavasti ka tulevikus jätkub – viib töökohti veel. Loodetavasti suudame need tulusamatega asendada.

Kas tuleviku maailm on suletum?

Lähtudes eeltoodust võib öelda, et globaliseerumisprotsessist indu saanud populismilaine on loogiline ja isegi ehk ennustatav. Kahjuks suunab edasist debatti majandusteaduse asemel pigem poliitiline konjunktuur. Kuigi populismi võidukäik näib olevat aeglustunud, leiab põhjuseid piiratuma maailma ihaldamiseks küllaga ka edaspidi. Euroopat tabanud migratsioonilaine, mis globaliseerumisvastasust soosis, oli tõenäoliselt alles esimene omasuguste seas. Senised migrandid on valdavalt pärit Aafrika ja Lähis-Ida mõistes pigem arenenud riikidest, kus olemas piisav infrastruktuur, kapital ja teadmised, et retk Euroopasse ette võtta. Arvestades Aafrika rahvaarvu, selle kasvutempot ning mõõtmatut lõhet elatustasemes, jagub potentsiaali palju enamaks.

Globaliseerumise tuleviku puhul mängib poliitikast ehk suuremat rolligi tehnoloogia. Siiani on kiirem transport ja IT-areng seda soosinud, kuid sama trend ei pruugi jätkuda tulevikus. Automatiseerimine ja aina nutikam tehisintellekt tähendab, et madalapalgalised tööd, mis siiani on liikunud rikastest riikidest arengumaadesse, võivad sootuks kaduda. Odav tööjõud kaugel maal võib asenduda robotitega koduriigis. Selline tulevikustsenaarium lammutaks maailmakaubanduse senised toimimispõhimõtted.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Möödunud aasta oli turismis rekordiline 13.06.2018

    2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. ...
    Loe edasi..

  • Temperatuur on juba liiga kõrge 11.06.2018

    Eesti Panga president Ardo Hansson rääkis ajalehele Sakala Eesti ja euroala majandusest ning sealhulgas Itaalia olukorrast. Eesti majandus podiseb keskpankuri meelest juba liiga kuumal tulel. Riigi investeeringud võivad erasektori omad kõrvale tõrjuda. ...
    Loe edasi..

  • Inflatsioon stabiliseerus kolmel protsendil 07.06.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3 protsenti. Euroalas toimus inflatsiooni oluline kiirenemine energiahindade ja teenuste ning väiksemal määral toidu kallinemise tõttu. Euroala ...
    Loe edasi..

  • Jooksevkonto peegeldab suurt kaubavahetuse puudujääki 07.06.2018

    Jooksevkonto viitab varasemast aktiivsemale investeerimistegevusele. Majanduse põhinäitajaid moonutavad üksikud suured tehingud. Majanduse välismaalt rahastamise osas suuri muutusi ei toimunud. Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eur ...
    Loe edasi..

  • Kolmanda samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole 06.06.2018

    Alates 6. augustist hakatakse pensionikontodel II samba fondiosakute kõrval registreerima ka III samba fondiosakuid. Samaks kuupäevaks viib pensionikeskus ka olemasolevad III samba fondiosakud erinevates pankades avatud väärtpaberikontodelt üle pensionikontodele. Osakute & ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Liandre
  • etl
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256127  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
80  Koolitust
22350  Artiklit
52736  Registreerunud kasutajat
36242  Nädalakirja tellijat
33390  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017