MTU
Pühapäev, 22. Aprill
 

Kümme aastat majanduskriisist

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Nii Eestit kui kogu maailma raputanud majanduskriisist on möödunud kümme aastat. Kas oleme järgmiseks juba valmis?

Kui kaob usaldus

Et majandusuudistes domineerivad viimasel ajal pigem positiivsed sündmused, siis ei ole kuigi palju tähelepanu pälvinud asjaolu, et neil päevil võiks tähistada 10 aasta möödumist ülemaailmsest finantskriisist, mis eesti keeles masuks ristiti. Kriisi täpse alguspunkti üle võib muidugi vaidlema jäädagi – rahvusvahelises meedias on võtmesündmusena ehk enim mainitud USA investeerimispanga Lehman Brothers maksejõuetuks muutumist 2008. aasta septembris. Vähemalt samaväärne oli aga ka teise tuntud investeerimispanga Bear Stearns raskustesse sattumine, mis tipnes 2008. märtsis panga müügiga võileivahinna eest konkurent JP Morgan Chase’ile. Järgnevalt eskaleerusid sündmused kiiresti ja olid pea kohe nähtavad ka Eestis: 2008. aasta I kvartal oli esimene kord peale 1999. aastat kui majanduskasv hoopis langusesse pöördus.

Kriisi tagamaade ja põhjuste kohta on nende kümne aasta jooksul ilmunud lõpmatu hulk analüüse ja artikleid. Ehk kõige selgema ja universaalsemana paistab kriisi põhjuste seast silma aga usalduse kokkuvarisemine – olgu selle põhjuseks lõpuks mistahes. Tehes igapäevaselt oma majanduslikke otsuseid peame paratamatult teisi osapooli usaldama ja olema tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud. Kui me seda ühel hetkel enam ei tee, on tagajärjed halvemad, kui ükskõik kui ränga looduskatastroofi puhul.

Huvitava mõttekäigu finantskriisi ahelreaktsiooni kohta on välja käinud tunnustatud majandusteadlased Robert Shiller ja George Akerloff. Iga majandust tudeerinu on kokku puutunud mõistega Keynes’i multiplikaator, mis kirjeldab protsessi, kus iga majandusse suunatud euro raharingluse läbi mitmekordistub. Näitena – kui riik tellib 100 mln euro väärtuses ehitusprojekti, suunavad hanke võitnud ettevõtted ja nende töötajad summast 80% tarbimise läbi teistele inimestele ja ettevõtetele, kes teenitud tulust omakorda 80% tarbivad jne. Selle näite puhul suureneks algne investeering lausa viis korda. Samas kehtib seaduspära ka vastupidiselt – kui riik piirab oma kulusid, siis kajastub kokkuhoid majanduses tervikuna võimendatult. Shiller ja Akerloff võtavad sama mõttekäigu, nö "usalduse multiplikaatori", kasutusele aga majandususalduse kirjeldamiseks, kus turuosalised üksteise käitumist võimendavad. Finantskriis oli teooria kinnitus praktikas, kus mõne panga raskused hirmutasid teisi rahakraane kinni keerama, põhjustades lõpuks ülemaailmse usaldus- ja krediidikriisi.

Kui halvasti läks võrreldes teistega Eestil?

Jõukamate Lääne-Euroopa riikide kurtmine majanduskriisi põhjustatud raskuste üle tundub eestlase jaoks lausa kohatuna. Mitte, et eestlased ei suudaks mõista kriisi põhjustatud kannatusi, vaid pigem ei suuda teised asetada end meie kingadesse. Võrreldes 2009. aasta sisemajanduse kogutoodangut 2007. aasta omaga, kaotas Euroopa Liit keskmiselt sellest vaid 4%. Eesti SKP oli selleks ajaks langenud pea viiendiku võrra. Majanduskriisis enim kaotanud riigi tiitli pärast võistles toona Eestiga vaid Läti, kus SKP langus esialgu meile veidi alla jäi, kuid kui Eesti majandus 2010. aastal juba paremuse poole hakkas liikuma, jätkas Läti oma kahanemist.

Joonis 1. SKP tõusud ja mõõnad Eestis ning võrdlusriikides, 2007=100.

Rääkides majanduslanguse mõjust on enim tähelepanu pälvinud mõistagi kinnisvara ja ehitus. 2008. aastal Eesti ehitussektori lisandväärtus siiski isegi veidi tõusis, kuid 2009. aastaks oli 2007. aasta tasemest alles vaid 68%. Kriisi esimesel aastal sai valusalt pihta hoopis valdkond, mida mõjutab kõige enam inimeste tarbimisjulgus – meelelahutus ja vaba aja veetmine. Kui 2008. aastal piirdus majanduslangus tervikuna veel 5%ga, siis meelelahutuse alal kahanes lisandväärtus ehk palkade ja kasumite summa veerandi võrra, langedes kriisi süvenedes vaid umbes 60%ni omaaegsest tasemest. Sarnane tarbijausaldusest sõltuv ala on ka hulgi- ja jaekaubandus, mille lisandväärtus kahanes esimesel kriisiaastal 15% võrra ja jõudis 2009. aastaks vaid 64% tasemel 2007. aasta omast. Teistest valdkondadest mõjutas energiahindade kokku kukkumine valusalt ja vahetult mäetööstuse ja energiatootmise tegevusalasid. Samas näiteks info- ja side valdkonnas oli majanduskriisi mõju pea olematu.

Inimlikust vaatevinklist on mõistagi tähtsaim olukord tööturul. Kui majanduslanguse sügavuse poolest olime majanduskriisi ajal esikohal, siis tööturul läks meil mõnevõrra paremini. 2008. aastal tabas löök kõige valusamini Iirimaad ja Hispaaniat. Ka tööturu vaatevinklist kõige halvemal, 2010. aastal, oli suhteline töötuse kasv Lätis ja Leedus suurem. Eesti selgeks eripäraks oli ka tööturu kiirem taastumine. Kui Eestis langes vahepeal üle 16% tõusnud töötus 10%ni juba 2012. aastaks, siis paljudes riikides polnud töötuse haripunkt selleks ajaks veel kättegi jõudnud. Suurematest riikides saavutas töötus 26%ga tipu Hispaanias alles 2013. aastal, Itaalias 13%ga 2014. aastal ja Prantsusmaal enam kui 10%ga alles 2015. aastal.

Kas oleme järgmiseks majanduskriisiks paremini valmis?

Majanduskriisi järel tõusid pankurite järel vihatuimaks ühiskonnagrupiks majandusteadlased ja -analüütikud, kelle keerukad mudelid ei suutnud kriisi ette ennustada. Veel 2008. aasta sügisel prognoosis IMF samaks aastaks Euroalale 1,3% suurust ja 2009. aastaks 0,2% majanduskasvu. Tegelikult piirdus Euroala SKP kasv 2008. aastal 0,4% ja tipnes 2009. aastal koguni 4,4% majanduslangusega. Taoline möödalask pani isegi Suurbritannia kuninganna Elizabeth II küsima, kuidas keegi tarkadest peadest lähenevat kriisi tähele ei pannud. Ühendkuningriigi tuntuimad majandusteadlased koostasid alandliku vastuse – nägime riske, kuid ei suutnud nende mõju ega ajastust õigesti hinnata.

Hoolimata teadlaste pingutustest, puudub tegelikult ka täna usk, et järgmist kriisi kuidagi paremini ette suudetaks näha. Mitte, et järgmise kriisi ilmingud nähtamatuks jääksid – tagantjärele suudetakse need selgelt välja joonistada. Kahjuks algab järgmine kriis alati kusagilt mujalt ja tabada ette ära hetk, mil usaldus kaob, sobib paremini esoteerikule kui matemaatikule. Eelhoiatuseks, mis küll alati krahhini ei vii, on siiski ahnuse ja riskijulguse suurenemine. Ka eelmise majanduskriisi eel otsisid inimeste kuhjuvad säästud võimalikult suurt tootlust, mis sundis neid ette võtma aina riskantsemaid investeeringuid ja finantssektorit välja mõtlema selle rahavoo kasvatamiseks aina julgemaid vahendeid. Vaadates tänaseid finantsturge, näeme seal sarnast riskivõtmise julgust ja aktsiahindade inflatsiooni. Suurim mõtteviisi muutus on finantskriisist toimunud aga keskpankades, kes täna ei kõhkleks järgmise kriisi talitsemisel ühestki võttest. Finantskriis tuletas teravalt meelde, et vahel võivad majandust tabada šokid, millest see ilma kõrvalise kaasabita ei taastu. Valdav enamus majandusteadlastest usub, et ilma keskpankade ja valitsuste abita, oleks kriisi tagajärjed olnud vähemalt sama tõsised kui kuulsa 1930ndate majanduskriisi ajal ning see õppetund ilmselt nii pea ei unune.

Eesti majanduse jaoks tähendab eelnev sama, mida kordas lõppeval nädalal Eestit külastanud IMFi visiit. Headel aegadel tasub panna raha kõrvale, et halvematel jaguks, mida kulutada. Ehkki valija seda ei väärtusta, võiks mõne nurgakivi panek lükkuda ka kaugemale kui 2019. aasta valimised, aega, kui majanduskasv enam 5%ni ei küündi.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
Seotud märksõnad: majandus, eesti majandus, majanduskriis
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Möödunud aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste oma kasvas 20.04.2018

    Ettevõtete võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on madal ja ettevõtted suudavad investeeringuid rahastada omavahenditest Eesti ettevõtete laenamine Eestist suurenes, välismaalt vähenes Majapidamised laenavad hoogsalt ...
    Loe edasi..

  • Riigi äriühingud maksavad tänavu eelarvesse 159,3 miljonit dividende 17.04.2018

    Rahandusministeerium on koostanud valitsusele heakskiitmiseks korralduse eelnõu, mille kohaselt maksavad riigi osalusega äriühingud tänavu dividende kogusummas 159,3 miljonit eurot; koos tulumaksuga laekub riigieelarvesse äriühingutelt ligi 199,2 miljonit eurot. K&au ...
    Loe edasi..

  • Keeruline aeg väliskaubanduses 16.04.2018

    Eksport suurenes aasta alguses jõudsalt, kuid kasv toetus suuresti ühe tööstusharu edul. Kuigi kipume muretsema palgakasvu mõju pärast meie konkurentsivõimele, pole seni tagasilööke märgata. Küll lasub täna globaalse kaubavahetuse kohal suuremaid muresid.
    Loe edasi..

  • Rahandusministeerium prognoosib 2019. aasta majanduskasvuks 3,2 protsenti 16.04.2018

    Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4 protsenti ja 2019. aastal 3,2 protsenti. "Välismaine nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele on kasvanud. On lootust, et soodne keskkond püsib veel mõ ...
    Loe edasi..

  • Eesti majandust viis edasi hõive kasv 13.04.2018

    2017. aastal kasvas tööjõu tootlikkus rohkem kui tööjõukulu. Eestis osaleb tööturul teiste Euroopa riikidega võrreldes suurem osa tööealistest. Palgakasv kiirenes kõige rohkem avalikus halduses ja ehitussektoris. Kui nõudlus tööjõu järele suureneb, siis kiirendab see palgakasvu ka edaspidi.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Konsolideerimine
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
« Aprill 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 168
Riigipühad: 01.04

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Leinonen pearaamatupidaja
  • Hilding
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit iPhone

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
254820  Foorumi postitust
350  E-poe toodet
72  Koolitust
22226  Artiklit
52640  Registreerunud kasutajat
36248  Nädalakirja tellijat
33440  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017