Maksumuudatused yle Eesti
Neljapäev, 24. August
 

Kust leida Eesti ekspordile uusi turge?

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kolmapäeval, 13. jaanuaril avaldatud ekspordistatistika oli taaskord negatiivne. Eelmise aasta novembris kahanes Eesti kaupade väljavedu 4%. Ka 2015. aasta 11 kuu kokkuvõttes on eksport 4% võrra vähenenud. Et kaks Eesti jaoks olulist välisturgu – Soome ja Venemaa – võitlevad veel mõnda aega raskustega, otsivad ettevõtted aktiivselt paremat nõudlust mujalt.

Millised on 2016. aastal riigid, kus võiks kiirema majanduskasvu tõttu oodata toodetele paremat turgu? 

Euroopas leidub kiirelt kasvavaid turge 

Hoolimata kuulumisest Euroopa ühtsesse majandusruumi, kasvavad riikide majandused 2016. aastal prognoositavalt küllaltki erineva tempoga. Kui näiteks Iirimaale ja Rumeeniale prognoositakse üle 4% küündivat SKP kasvu, siis Soome majanduskasv piirdub tänaste teadmiste põhjal vaid 0,7%ga. Et Soome on Eesti eksportivate ettevõtete jaoks peamine sihtturg, seab Soome stagnatsioon piirangud ka meie kasvuvõimekusele. Kuid kuhu tasuks pilgud siis suunata?

Eesti lähiregioonis on 2016. aastal selgelt kõige atraktiivsem sihtturg Rootsi. SEB hinnangul küündib Rootsi majanduskasv sellel aastal 3,6%ni, seejuures peaks sisetarbimine riigi impordinõudlust suurendama pea 7% võrra. 2015. aastal suutis Eesti veidi vähendada Rootsi-suunalise ekspordi sõltuvust telekommunikatsiooniseadmete väljaveost ja suurendada teiste kaubagruppide mahte. Olulistest tooterühmadest kasvas Eesti ühe tugevama ekspordiartikli, kokkupandavate ehitiste, väljavedu lausa 125%, kiirelt on kasvanud ka mööblieksport. Võttes arvesse geograafilist lähedust, kultuurilisi sidemeid ja turu suurust, saaks kaubavahetus olla senisest suurem. Ilma peamiselt ühe tootjaga seotud elektroonikakaupadeta, moodustab eksport Rootsi koguekspordist vaid 9%. Sellise arvestuse kohaselt oleks Rootsi Eesti jaoks alles tähtsuselt kolmas kaubanduspartner, jäädes alla Lätile, kus elanike arv on Rootsist pea 5 korda väiksem ja SKP inimese kohta pea 4 korda madalam. Arvestades kiirelt kasvavat elanikkonda ja kinnisvara¬turgu, peaks Rootsis olema võimalik turgu leida nii Eesti ehitusmaterjalide tootjatel, kuid miks mitte erinevate ehitusteenuste pakkujatel. Arvestades Rootsi elanike merelembust, võiks paremaid müüginumbreid näidata ka Eesti arenev väikelaevatööstus. 2015. aastal moodustas jahtide, kanuude ja teiste väikelaevade eksport Rootsi vaid 0,4% kogu Rootsi-suunalisest ekspordist.

Veel samal teemal

Skandinaavia suunal võiks Eesti eksportööridele võimalusi pakkuda ka Taani. SEB hinnangul küündib Taani majanduskasv sellel aastal 2,2% ja impordikasv 4,2%ni. Taani osa Eesti koguekspordis on tänaseni olnud suhteliselt tagasihoidlik, kõikudes viimastel aastatel 2,5% kandis. Lisaks arenguruumile ekspordimahu suurendamisel, saab selgelt parandada ka eksporditava kaubasortimendi väärtust. Nimelt meenub Taani-suunalist eksporti kaubagruppide lõikes vaadates ajalooõpikus kirjeldatud kuldne Pätsi-ajastu, kui Eesti kogus jõukust või ja nuumsigade ekspordiga. Pea neljandiku Taani suunduvast ekspordist moodustab küttepuude, saepuru jms müük, lisaks kuulub tähtsamate kaupade hulka veel lambavillane lõng. Iseasi, kas selline ekspordisortiment ka ühte kaasaegset majandust peaks iseloomustama.

Lähematest suurtest turgudest on Eestis väga vähe tähelepanu pälvinud Poola. Hoolimata tohutust tarbijate hulgast ja suhtelisest geograafilisest lähedusest, moodustab eksport sinna kõigest 2% Eesti koguekspordist. Tõenäoliselt on Poolat siiani võetud pigem konkurendina ja nähtud atraktiivsema sihtriigina kõrval asuvat Saksamaad. Samas tuleb meeles pidada, et tegemist on ühe Euroopa suurima turuga, mille elanike rikkus on pidevalt suurenenud ja ületab täna lõunanaabrite lätlaste jõukust. Paremad sissetulekud kasvatavad lähiajal märkimisväärselt Poola sisenõudlust, mille najal peaks SKP 2016. aastal kasvama 3,6%.

Kuigi sageli armastatakse rääkida eksporditurgude avardamisel kaugetest paikadest Aasias, siis reaalses elus on Eestil potentsiaal tõenäoliselt suurim siiski meie lähiümbruses. Kuigi Eesti palkmajad on turgu leidnud ka Jaapanis, muudavad kõrged transpordikulud müügi lähiregioonis majanduslikult mõistlikumaks ja lihtsam on ka asjaajamine. Täna leidub Eesti naabruses mitmeid riike, kus ettevõtted pole oma potentsiaali suutnud veel realiseerida. 

Ekspordi langus novembris jätkus 

Oodatult jätkus Eesti kaubaekspordi langus ka novembrikuus, aastavõrdluses kahanes eksport 4%. Sarnaselt eelmistele kuudele põhjustas seda mineraalsete kütuste ja õlide ning elektriseadmete väljaveo vähenemine. Tegemist oli viienda järjestikkuse kuuga, kui Eesti eksport kahaneb. Mõlema haru puhul ei ole tegu ootamatu kursimuutusega, vaid pigem eelmise aasta kõrge võrdlusbaasiga. Kütuseeksporti on mõjutanud langevad toorainehinnad, mis puudutab valusalt Eesti põlevkivitööstust. Teisalt on languses ka mahud, mis kahjustavad eelkõige transpordisektori ettevõtteid. Küll tuleb meeles pidada, et kodumaise põlevkivitööstuse kõrval moodustab suure osa mineraalsete toodete ekspordist naftasaaduste transiit, mille kahanemine mõjutab Eesti majandust vähem kui mõne töötleva tööstuse tegevusala langus. Ka elektroonikatoodete puhul ei ole hoolimata suurest osakaalust koguekspordis mõju majandusele liialt ulatuslik. Kui elektroonikatööstuse müügitulu moodustas eelmisel aastal 16% töötleva tööstuse kogukäibest, siis vaid 6% loodud lisandväärtusest. Võrdluseks olid vastavad suhtarvud näiteks metalltoodete tootmise puhul 9% ja 12% ning puidutööstuses 15% ja 16%. Kuigi mõnel lähikuul võib kõrge võrdlusbaas ekspordinumbreid veel kõigutada, siis ilma ootamatusteta, peaks ekspordistatistika hakkama uuel aastal paranema.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
Seotud märksõnad: eksport, kaubavahetus
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule 22.08.2017

    Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused riigieelarvega ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks tänavu kuue kuuga 4,33 miljardit eurot ehk 243,6 miljonit eurot (6 protsenti) rohkem kui mullu sama ajaga. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule. Riigi kuue kuu tulud olid ...
    Loe edasi..

  • Uue kriisi asemel ootab ees pikk majanduskasvu periood 21.08.2017

    Majandusanalüütiku ja ettevõtluskõrgkooli Mainor majandusteooria õppejõu Ruta Arumäe hinnangul ei ole uut majanduskriisi tulemas ning ees ootab hoopis pikaajaline majanduskasvu periood. Arumäe sõnul on Euroopa majandus uue pikajalise majandusts ...
    Loe edasi..

  • Vaid igas viiendas Eesti peres õpetatakse lastele, kuidas taskurahaga ümber käia 17.08.2017

    Igakuise taskuraha suurus kasvab koos lapse vanusega. 7-10-aastaste laste taskuraha suurus on keskmiselt ligikaudu 12 eurot, 11-15-aastased lapsed saavad kuus taskuraha keskmiselt 21 eurot ja 16-19-aastaste taskuraha suurus on ligi 35 eurot. Uuringust selgus, et koguni 61% vanematest annavad taskuraha ka 20-23-aastastele lastele, kuid taskuraha andmine ei ole nii regulaarne kui nooremate laste puhul.
    Loe edasi..

  • Täiskasvanute hambaravihüvitist on kasutanud ligi 10 000 inimest 15.08.2017

    1. juulist kehtima hakanud täiskasvanute hambaravihüvitist on tänaseks kasutanud ligi kümme tuhat inimest üle 360 000 euro eest. Täiskasvanute hambaravihüvitist pakub kokku üle 120 hambaravikabineti üle Eesti. Teenuseosutaja on olemas igas maakonnas ning ...
    Loe edasi..

  • Ühinesid erivajadustega töötajaid toetavad tööandjad 15.08.2017

    Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE kuulutasid 15. augustil kell 10 välja tööandjate ühisuse, kuhu kuuluvad tööandjad lubavad kohelda vähenenud töövõimega inimesi võrdselt kõigi teiste t&oum ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Maksuvaba tulu ja tsd 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« August 2017 »
Tööpäevade arv kuus 23
Töötunde kuus 184
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pipedrive
  • Eesti Eine
  • virtuaalassistent
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
247398  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
115  Koolitust
22083  Artiklit
51256  Registreerunud kasutajat
35479  Nädalakirja tellijat
32789  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017