Raamatupidajate sugiskonverents 2017
Laupäev, 24. Juuni
 

Madalate intressimäärade riskid ja rõõmud

Autor
Madis Müller
Eesti Panga asepresident
  • Pankades hoiustamine on reaalintressimäära arvestades praegu kasulikum kui oli buumi ajal.
  • Pikka aega madalal püsivad intressimäärad tekitavad finantssektorile uusi riske, kuna pankade ja kindlustusseltside seniste ärimudelite kasumlikkus võib sattuda löögi alla.
  • Finantsturgude volatiilsus on olnud keskmisest suurem osaliselt madalate intressimäärade tõttu ja see võib lähiajal jätkuda.

Väga madalad intressimäärad Eestis, euroalal ja arenenud riikides üldisemalt on toonud heameelt laenuvõtjaile, pahandanud hoiustajaid ja pärast esmase kasumi teenimist muutnud elu keerulisemaks pikaajalistele investoritele. Praegune erakordne seis sunnib mõndagi finantsmaailma põhitõde ümber hindama ning tekitab uusi riske ja võimalusi.

Inimkonna ajaloos on laenamine tähendanud kohustust maksta hiljem laen täies ulatuses ja koos lisanduvate intressidega tagasi. Tavapärased reeglid ei kehti alati moodsas finantsajastikus, mil keskpangad on turud odava rahaga üle ujutanud ja intressimäärad võivad olla negatiivsed. Keskpangas raha hoiustav kommertspank või väga usaldusväärse valitsuse võlakirju ostev investor paigutab raha täna teadmisega, et ta saab tagasi vähem, kui on algselt hoiustanud või investeerinud.

Euroala keskpankades on olnud hoiustamise intressimäärad kommertspankade jaoks negatiivsed alates 2014. aasta suvest. Lõppenud aasta detsembrist on kommertspankadele keskpankades raha hoidmine veelgi kulukam, sest nad „teenivad“ –0,3% aastas. Keskpangad on teadlikult teinud pankadele lihtsalt raha kontol hoidmise kulukaks, et suunata kommertspanku rohkem ja parematel tingimustel laenama ettevõtetele ja majapidamistele. Laenuturg Euroopas on hakanud tõepoolest näitama elavnemise märke, mis mõjub omakorda positiivselt üldisele majandusaktiivsusele. Euroala keskpangad on teinud kõik intressimäärasid ja varaoste puudutavad otsused selleks, et euroala inflatsioon jõuaks keskmises ettevaates 2% ligidale. Selle eesmärgi taga on ajaloos kinnitust leidnud arusaamine, et stabiilne ja aeglane hinnatõus on parim, mida keskpangad saavad teha pikaajalise majanduskasvu nimel.

Mööda ei saa aga vaadata tõsiasjast, et väga madalad intressimäärad toovad kaasa ka uusi riske. Neid on kasulik mõista, kui teeme rahaga seonduvaid otsuseid, olgu selleks hoiustamine, investeerimine või laenuvõtmine.

Veel samal teemal

Nende säästjate põli, kes soovivad kasvatada oma raha konservatiivsel moel pangahoiustel, tundub esmapilgul eriti nukker. Viimastel, novembri 2015 andmetel teenisid jaekliendid tähtajalistelt hoiustelt Eesti pankades keskmiselt 0,9% intressi. Nõudmiseni hoiuse intress on enamasti lihtsalt ümmargune null. Viimase kümne aasta hoiuseintresside laeks oli 2008. aasta, mil jaekliendid teenisid tähtajaliselt hoiuselt keskmiselt 5,2%. Tegelikult võiks meid aga nominaalsest intressimäärast enam huvitada inflatsiooniga korrigeeritud reaalintressimäär ja hoiuse ostujõu säilimine. Säästusid võimalikult turvaliselt ja suures osas riigi tagatud pangahoiusel hoiustades ongi võib-olla põhjendamatu oodata palju enamat. Sellest vaatenurgast ei ole hoiustaja olukord hetkel sugugi kõige halvem. Võttes arvesse 0,5% hinnalangust eelmisel aastal kujunes tähtajalise hoiuse reaalintressimääraks lausa 1,4%. See on palju parem tulemus kui säästude ostujõu vähenemine üle 5%, mis tabas 5% intressimääraga hoiustajaid 2008. aastal, mil inflatsioon oli suurem kui 10%.

Riskantsete finantsvarade – eelkõige aktsiate ja võlakirjade – hinnad on madalate intressimäärade toel oodatult tõusnud. Võlakirjade puhul on matemaatika lihtne – intressimäärade langus tähendab võlakirja tulevaste kupongi- ja põhiosamaksete tänase väärtuse kasvu. Aktsiahindade puhul toimib üldiselt sama efekt: tulevaste dividendimaksete tänane väärtus muutub madalate intressimäärade juures suuremaks. Aktsiate n-ö põhjendatud väärtuse tuletamise teeb keerulisemaks eelkõige vajadus prognoosida ettevõtete rahavoogusid ning teadmine, et üldiselt käivad madalad intressimäärad käsikäes nõrgema majandusolukorraga.

Enamike finantsvarade puhul kehtib üldiselt reeglipära, et mida madalamale intressimäärad kukuvad, seda tundlikumad on hinnad oodatavate muutuste suhtes intressimäärades ja teistes vara väärtust mõjutavates asjaoludes. Seetõttu on ootuspärane, et finantsturgudel on hinnakõikumised olnud viimasel ajal tavapärasest suuremad. Siiski ei tähenda see, et varade hinnad oleks tingimata põhjendamatult kõrged. Küll aga ongi tunduvalt raskem tuletada madalate intressimäärade puhul näiteks aktsiate n-ö õiglast väärtust. Kui intressimäärad ehk raha hind on äärmiselt madal, siis võivad muutuda põhjendatuks aktsiahinnad, mis tunduvad eri suhtarvude ajalooliste keskmiste põhjal kallid. Kõikvõimalike finantsvarade hindu mõjutavate tegurite (olgu selleks parajasti halvenenud Hiina või teiste majanduste väljavaade, kukkunud nafta hind, geopoliitilised pinged või midagi muud) võime turge raputada osutub samal ajal tavapärasest tugevamaks.

Finantskeskkonna stabiilsuse seisukohast omavad tähendust mitte üksnes turgude suurenenud volatiilsus, vaid ka kõrvalmõjud, mis võivad kaasneda intressimäärade pikka aega madalal püsimisega. Keskmise investori jaoks on üldiselt väga tulus intressimäärade languse periood. See tähendab alati võlakirjade ning sageli ka aktsiahindade tõusu. Rõõm võib aga osutuda lühiajaliseks, kui intressimäärad püsivad madalal väga pika aja jooksul. Kasvab risk juba kalliks muutunud võlakirjade hinna languseks ning portfelli tulusid on väga keeruline kasumlikult reinvesteerida.

Pikaajaliselt madalad intressimäärad panevad löögi alla kommertspankade ja kindlustusseltside tavapärased ärimudelid, mis võib neid suunata võtma tootluse otsimisel senisest suuremaid riske. Juhul kui ka pikaajaliste laenude intressimäärad on surutud piisavalt madalale, siis on näiteks pankadel raske teenida kasumit traditsioonilisel moel, laenates välja „odavaid“ lühiajalisi hoiuseid pikaajalisemalt kõrgema intressimääraga. Kasumlikkuse säilitamine võib muutuda keeruliseks ka elukindlustusseltsidel, kes on müünud klientidele pikaajalisi fikseeritud tootlusega kindlustustooteid, samas kui nad ei suuda enam teenida enda investeerimisportfellilt kliendile lubatud tulusust piisavalt madala riskiga. Konservatiivsete rahaturufondide juhtidel on vaja investoritele õigustada juhtimistasusid olukorras, kus nad suure tõenäosusega kaotavad klientide raha jne.

Finantsvahenduse maailmast sammu „reaalsemale“ majandusele lähemale astudes mõjutavad pika aja jooksul madalal püsivad intressimäärad ka käegakatsutavate varade hindu. Odavamad eluasemelaenud suurendavad nõudlust korterite ja elamute järele. Kallineb ka ärikinnisvara, kuna kasvab tulevaste renditulude tänane väärtus. Tootmisettevõtetel on samuti senisest paremad võimalused investeerida laenuraha abil tegevuse laiendamisse. Seda võiks ära kasutada eeldusel, et ettevõtja usub leidvat praeguses keskpärases seisus eksporditurgudel oma toodetele piisavalt ostjaid.

Täiesti kindlad saame olla selles, et miski pole igavene ja siia alla käivad ka madalad intressimäärad. Lühiajalistele võngetele keskendumise ja täpsetesse prognoosinumbritesse takerdumise asemel tasub proovida mõista pikaajalisemaid trende, mis majandust mõjutavad. Intressitõusu võimalusega tulevikus peaksime arvestama nii laenu võttes kui ka investeerides, kuid samas suhtuma skeptiliselt intressitõusu täpse aja prognoosidesse. Nagu on öelnud kuulus pesapallur ja mõtleja Yogi Berra: „Ennustamine on väga raske, eriti mis puudutab tulevikku“.

  • Autor: Madis Müller, Eesti Panga asepresident
  • Allikas: Eesti Pank
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule 19.06.2017

    Rahandusministeeriumi andmetel olid riigi nelja kuu tulud 2,73 miljardit eurot ehk 118,5 miljonit eurot (4,5 protsenti) rohkem kui aasta varem. Kuludeks ja investeeringuteks kasutati nelja kuuga 2,79 miljardit eurot ehk 89,9 miljonit eurot (3,3 protsenti) rohkem kui mullu. Kuludest vähenesid a ...
    Loe edasi..

  • Alates neljapäevast kaovad Euroopa Liidus rändlustasud 14.06.2017

    Alates neljapäevast, 15. juunist kaovad Euroopa Liidus rändlustasud. "Euroopa Liidu olemust iseloomustab inimeste kokkuviimine ja nende elu kergemaks tegemine. Rändlustasude kadumine on tõeline Euroopa edulugu," märkisid ühisavalduses Euroopa Parlamendi pre ...
    Loe edasi..

  • Toimus salaturu teemaline ümarlaud 14.06.2017

    Eesti Maksumaksjate Liidu initsiatiivil toimus 13. juunil 2017 koostöös rahanduskomisjoniga salaturu teemaline ümarlaud. Avasõnad ütles rahanduskomisjoni liige Andrei Novikov ja lisaks temale osalesid rahanduskomisjoni liikmed Priit Sibul, Aivar Sõerd ja Tarmo Kruus ...
    Loe edasi..

  • 2017. aasta aprillis oli jooksevkonto tasakaalu lähedal 13.06.2017

    Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta aprillis 9 miljoni euroga miinuses. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 21 miljonit eurot, mida on 16 miljoni euro võrra vähem kui aasta tagasi. Kaubaeksport kahanes aasta võrdluses 3% ja ...
    Loe edasi..

  • Eesti elanike ostujõud on EL-i viimase kuue seas 13.06.2017

    Eesti oli mullu Euroopa Liidus (EL) elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt tagant poolt kuues riik, selgub Eurostati andmetest. --related-- Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tar ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
rahandus
Töövahendid
Naljanurk


Direktor raamatupidajale: "Seifist puudub 1 000 eurot. Võti on ainult teil ja minul."

Raamatupidaja: "Mis seal ikka, härra direktor - ma teen ettepaneku, et kumbki meist paneb 500 eurot seifi tagasi ja lõpetame selle piinliku jutu."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30
« Juuni 2017 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 04.06, 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • bdo
  • taiskasvanute koolituskeskus
  • estveih
  • Maksuskoop
 

merit tarkvara

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
246059  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
71  Koolitust
21851  Artiklit
51010  Registreerunud kasutajat
35324  Nädalakirja tellijat
32652  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017