Tsuhte maksustamine Kuressaares
Laupäev, 28. Mai
 

Madalate intressimäärade riskid ja rõõmud

Autor
Madis Müller
Eesti Panga asepresident
  • Pankades hoiustamine on reaalintressimäära arvestades praegu kasulikum kui oli buumi ajal.
  • Pikka aega madalal püsivad intressimäärad tekitavad finantssektorile uusi riske, kuna pankade ja kindlustusseltside seniste ärimudelite kasumlikkus võib sattuda löögi alla.
  • Finantsturgude volatiilsus on olnud keskmisest suurem osaliselt madalate intressimäärade tõttu ja see võib lähiajal jätkuda.

Väga madalad intressimäärad Eestis, euroalal ja arenenud riikides üldisemalt on toonud heameelt laenuvõtjaile, pahandanud hoiustajaid ja pärast esmase kasumi teenimist muutnud elu keerulisemaks pikaajalistele investoritele. Praegune erakordne seis sunnib mõndagi finantsmaailma põhitõde ümber hindama ning tekitab uusi riske ja võimalusi.

Inimkonna ajaloos on laenamine tähendanud kohustust maksta hiljem laen täies ulatuses ja koos lisanduvate intressidega tagasi. Tavapärased reeglid ei kehti alati moodsas finantsajastikus, mil keskpangad on turud odava rahaga üle ujutanud ja intressimäärad võivad olla negatiivsed. Keskpangas raha hoiustav kommertspank või väga usaldusväärse valitsuse võlakirju ostev investor paigutab raha täna teadmisega, et ta saab tagasi vähem, kui on algselt hoiustanud või investeerinud.

Euroala keskpankades on olnud hoiustamise intressimäärad kommertspankade jaoks negatiivsed alates 2014. aasta suvest. Lõppenud aasta detsembrist on kommertspankadele keskpankades raha hoidmine veelgi kulukam, sest nad „teenivad“ –0,3% aastas. Keskpangad on teadlikult teinud pankadele lihtsalt raha kontol hoidmise kulukaks, et suunata kommertspanku rohkem ja parematel tingimustel laenama ettevõtetele ja majapidamistele. Laenuturg Euroopas on hakanud tõepoolest näitama elavnemise märke, mis mõjub omakorda positiivselt üldisele majandusaktiivsusele. Euroala keskpangad on teinud kõik intressimäärasid ja varaoste puudutavad otsused selleks, et euroala inflatsioon jõuaks keskmises ettevaates 2% ligidale. Selle eesmärgi taga on ajaloos kinnitust leidnud arusaamine, et stabiilne ja aeglane hinnatõus on parim, mida keskpangad saavad teha pikaajalise majanduskasvu nimel.

Mööda ei saa aga vaadata tõsiasjast, et väga madalad intressimäärad toovad kaasa ka uusi riske. Neid on kasulik mõista, kui teeme rahaga seonduvaid otsuseid, olgu selleks hoiustamine, investeerimine või laenuvõtmine.

Veel samal teemal

Nende säästjate põli, kes soovivad kasvatada oma raha konservatiivsel moel pangahoiustel, tundub esmapilgul eriti nukker. Viimastel, novembri 2015 andmetel teenisid jaekliendid tähtajalistelt hoiustelt Eesti pankades keskmiselt 0,9% intressi. Nõudmiseni hoiuse intress on enamasti lihtsalt ümmargune null. Viimase kümne aasta hoiuseintresside laeks oli 2008. aasta, mil jaekliendid teenisid tähtajaliselt hoiuselt keskmiselt 5,2%. Tegelikult võiks meid aga nominaalsest intressimäärast enam huvitada inflatsiooniga korrigeeritud reaalintressimäär ja hoiuse ostujõu säilimine. Säästusid võimalikult turvaliselt ja suures osas riigi tagatud pangahoiusel hoiustades ongi võib-olla põhjendamatu oodata palju enamat. Sellest vaatenurgast ei ole hoiustaja olukord hetkel sugugi kõige halvem. Võttes arvesse 0,5% hinnalangust eelmisel aastal kujunes tähtajalise hoiuse reaalintressimääraks lausa 1,4%. See on palju parem tulemus kui säästude ostujõu vähenemine üle 5%, mis tabas 5% intressimääraga hoiustajaid 2008. aastal, mil inflatsioon oli suurem kui 10%.

Riskantsete finantsvarade – eelkõige aktsiate ja võlakirjade – hinnad on madalate intressimäärade toel oodatult tõusnud. Võlakirjade puhul on matemaatika lihtne – intressimäärade langus tähendab võlakirja tulevaste kupongi- ja põhiosamaksete tänase väärtuse kasvu. Aktsiahindade puhul toimib üldiselt sama efekt: tulevaste dividendimaksete tänane väärtus muutub madalate intressimäärade juures suuremaks. Aktsiate n-ö põhjendatud väärtuse tuletamise teeb keerulisemaks eelkõige vajadus prognoosida ettevõtete rahavoogusid ning teadmine, et üldiselt käivad madalad intressimäärad käsikäes nõrgema majandusolukorraga.

Enamike finantsvarade puhul kehtib üldiselt reeglipära, et mida madalamale intressimäärad kukuvad, seda tundlikumad on hinnad oodatavate muutuste suhtes intressimäärades ja teistes vara väärtust mõjutavates asjaoludes. Seetõttu on ootuspärane, et finantsturgudel on hinnakõikumised olnud viimasel ajal tavapärasest suuremad. Siiski ei tähenda see, et varade hinnad oleks tingimata põhjendamatult kõrged. Küll aga ongi tunduvalt raskem tuletada madalate intressimäärade puhul näiteks aktsiate n-ö õiglast väärtust. Kui intressimäärad ehk raha hind on äärmiselt madal, siis võivad muutuda põhjendatuks aktsiahinnad, mis tunduvad eri suhtarvude ajalooliste keskmiste põhjal kallid. Kõikvõimalike finantsvarade hindu mõjutavate tegurite (olgu selleks parajasti halvenenud Hiina või teiste majanduste väljavaade, kukkunud nafta hind, geopoliitilised pinged või midagi muud) võime turge raputada osutub samal ajal tavapärasest tugevamaks.

Finantskeskkonna stabiilsuse seisukohast omavad tähendust mitte üksnes turgude suurenenud volatiilsus, vaid ka kõrvalmõjud, mis võivad kaasneda intressimäärade pikka aega madalal püsimisega. Keskmise investori jaoks on üldiselt väga tulus intressimäärade languse periood. See tähendab alati võlakirjade ning sageli ka aktsiahindade tõusu. Rõõm võib aga osutuda lühiajaliseks, kui intressimäärad püsivad madalal väga pika aja jooksul. Kasvab risk juba kalliks muutunud võlakirjade hinna languseks ning portfelli tulusid on väga keeruline kasumlikult reinvesteerida.

Pikaajaliselt madalad intressimäärad panevad löögi alla kommertspankade ja kindlustusseltside tavapärased ärimudelid, mis võib neid suunata võtma tootluse otsimisel senisest suuremaid riske. Juhul kui ka pikaajaliste laenude intressimäärad on surutud piisavalt madalale, siis on näiteks pankadel raske teenida kasumit traditsioonilisel moel, laenates välja „odavaid“ lühiajalisi hoiuseid pikaajalisemalt kõrgema intressimääraga. Kasumlikkuse säilitamine võib muutuda keeruliseks ka elukindlustusseltsidel, kes on müünud klientidele pikaajalisi fikseeritud tootlusega kindlustustooteid, samas kui nad ei suuda enam teenida enda investeerimisportfellilt kliendile lubatud tulusust piisavalt madala riskiga. Konservatiivsete rahaturufondide juhtidel on vaja investoritele õigustada juhtimistasusid olukorras, kus nad suure tõenäosusega kaotavad klientide raha jne.

Finantsvahenduse maailmast sammu „reaalsemale“ majandusele lähemale astudes mõjutavad pika aja jooksul madalal püsivad intressimäärad ka käegakatsutavate varade hindu. Odavamad eluasemelaenud suurendavad nõudlust korterite ja elamute järele. Kallineb ka ärikinnisvara, kuna kasvab tulevaste renditulude tänane väärtus. Tootmisettevõtetel on samuti senisest paremad võimalused investeerida laenuraha abil tegevuse laiendamisse. Seda võiks ära kasutada eeldusel, et ettevõtja usub leidvat praeguses keskpärases seisus eksporditurgudel oma toodetele piisavalt ostjaid.

Täiesti kindlad saame olla selles, et miski pole igavene ja siia alla käivad ka madalad intressimäärad. Lühiajalistele võngetele keskendumise ja täpsetesse prognoosinumbritesse takerdumise asemel tasub proovida mõista pikaajalisemaid trende, mis majandust mõjutavad. Intressitõusu võimalusega tulevikus peaksime arvestama nii laenu võttes kui ka investeerides, kuid samas suhtuma skeptiliselt intressitõusu täpse aja prognoosidesse. Nagu on öelnud kuulus pesapallur ja mõtleja Yogi Berra: „Ennustamine on väga raske, eriti mis puudutab tulevikku“.

  • Autor: Madis Müller, Eesti Panga asepresident
  • Allikas: Eesti Pank
rahavoogude aruanne

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Õigusabi muutub kättesaadavamaks 27.05.2016

    Justiitsministeeriumis toimus reedel, 27. mail ümarlaud õigusnõu pakkuvatele vabaühendustele, kus arutati ettepanekuid riigi õigusabisüsteemi reformimiseks ja selle inimestele kättesaadavamaks tegemiseks.
    Loe edasi..

  • Majanduse elavnedes esimeses kvartalis palgakasv kiirenes 26.05.2016

    Madala tööpuuduse tingimuses palgasurved jätkuvad, mistõttu koos majanduse üldise elavnemisega kiirenes ka palgakasv tänavu aasta alguses. Kiire palgakasv tuli tõenäoliselt kasumite arvel, mis ei saa pikalt jätkuda.
    Loe edasi..

  • Preemiate kasv on vastuolus kasumite vähenemisega 25.05.2016

    Palkade tõus ja tarbijahindade langus suurendasid majapidamiste tarbimisvõimet. Töötleva tööstuse keskmise palga kasv kiirenes eelmise aasta neljanda kvartali 5,4%lt 8%ni. Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest. Palgajaotus on viimaste aastate jooksul muutunud ühtlasemaks.
    Loe edasi..

  • E-kviitung vähendab pabertšekkide osatähtsust Eesti kaubanduses 25.05.2016

    Kolmapäeval, 25. mail anti Ülemiste keskuses Eesti suurima paberkorvi avamisega avalöök Eesti elektroonilise kviitungi (e-kviitungi) projektile. Omniva juhitud projekti eesmärk on järk-järgult vähendada Eesti kaubanduses ja teeninduses pabertšekkide osatähtsust.
    Loe edasi..

  • Kohandumine aeglasema kasvuga 25.05.2016

    Värske SEB Põhjamaade majandusprognoos (Nordic Outlook) kärbib ootusi lähiaastate majanduskasvule nii Eestis kui maailmas laiemalt. Majandusalastes aruteludes on aina enam kanda kinnitamas sekulaarse stagnatsiooni mõiste. Paljude riikide majandusi iselomustab kõrge säästmiskalduvus ja nõrk investeerimisvalmidus, mis mõjub kasvule pärssivalt.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Kontoriroti trennipevik
Töövahendid
Soovitame koolitust:

Töösuhte maksustamine, deklareerimine ja
muudatused 2016


AAule KindsigoLektor: Aule Kindsigo, Kindsigo Konsultatsioonid OÜ juhataja ja maksukonsultant

Koolituse eesmärk on anda koolitusel osalejatele ülevaade erinevat liiki töösuhete maksustamisest, töötamise registreerimisest ning maksukohustuste erinevatest tekkimisvõimalustest ja maksustamisest seoses tööalase suhtega. 

Samuti räägitakse lahti töövõimetuspensionäride maksuerisused ja võimalused tööandjale ning võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevate isikute ravikindlustus. 

Koolituse käigus pööratakse tähelepanu kindlasti ka kõigile seadusemuudatustele, mis jõustusid jaanuaris 2016 ja mis on lähiajal veel tulemas.

02.06.2016 Pärnus
03.06.2016 Kuressaares

Naljanurk

FIEst põllumees helistab RMP.ee toimetusse: "Kuulge, targad naised, teie teate seda värki nigu paremini. Mis ma sinna töötamise registrisse pean märkima, kui naabrinaine mul kartult aitab panna nigu raha eest? Et ma mõtlen, et meil on nigu ühetöösuhe."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Mai 2016 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 15.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Omecar O
  • Premium Administration toopakkumine
  • Grant Thornton maksu- ja igusnustaja
  • Kuulutused
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
233144  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
52  Koolitust
19571  Artiklit
48689  Registreerunud kasutajat
34042  Nädalakirja tellijat
31574  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2015