Eesti majanduskasv oli 2017. aasta esimesel poolel hoogne ja jõudis teises kvartalis pea 6%ni. Kasvule aitas kaasa eksporti soodustav väliskeskkonna paranemine, kuid sellest suurem oli siiski sisenõudluse mõju.
Majanduse sedavõrd jõuline kasv on rõõmustav, kuid mitmed näitajad osutavad, et Eesti majandus ületab pikemaajaliselt jätkusuutlikku taset ja peagi järgneb kasvu aeglustumine. Ettevõtted on tootmisvõimsust juba mõnda aega rakendanud tavapärasest intensiivsemalt ja surve tööjõukulude tõusuks püsib tööjõupuuduse tõttu tugev, täitmata ametikohtade hulga suurenemine viitab isegi pingsamale olukorrale tööturul kui aasta alguses. Lisaks eelnevale on viimasel ajal tuntavalt hoogustunud ka tootmis- ja tarbijahindade kasv. Kõik see väljendab üheselt, et praeguseks saavutatud majanduskasvu tempo ei saa kaua kesta.
Siiski pole praegu põhjust arvata, et majandus on laialdaselt ülekuumenenud, sest tegevusalade lõikes on pilt üsna erinev. Osaliselt on majanduskasvu kiirenemine tulnud varem raskuste käes vaevelnud tegevusalade, põlevkivitööstuse ja energiatootmise paremast käekäigust, mille puhul saab rääkida tootmismahtude taastumisest. Enamikku tegevusaladest iseloomustab mõõdukas elavnemine. Kaubanduses on kasvutsükkel seevastu väga tugev ja ülekuumenemine ohustab pea maksimumvõimsusel töötavat ehitussektorit. Ehituses on tsükliline kõrgseis tuntavaim, sest ajaliselt on kokku langenud nii ettevõtete, majapidamiste kui ka valitsemissektori suurem nõudlus ehitusteenuste järele.
Varasemastel aastatel languses olnud ettevõtete investeeringud aasta esimesel poolel suurenesid, andes lootust selleks, et varem kannatada saanud kasvupotentsiaal uuesti kiireneks. Teises kvartalis oli märkimisväärne seegi, et ettevõtted suutsid ulatuslikust tööjõukulude tõusust hoolimata suurendada ka kasumeid. See sai osaliselt võimalikuks tänu sellele, et välisturgudel on hinnakasv kiirenenud ja toodangu hinda on olnud kergem tõsta. Kuid see, kas kasumite kasv ka kestma jääb, sõltub sellest, milliseks kujuneb lähemal ajal ettevõtete tootlikkuse kasv. Investeeringute kasvu jätkudes võib siiski eeldada, et see suurendab ka tootlikkust.
Majapidamiste kulutusi eluasemele ja kinnisvarainvesteeringutele hoogustab sissetulekute kiire kasv. Hüvitised töötajatele suurenesid teises kvartalis üle 8%, keskmine brutokuupalk 6,8%. Samas on majapidamised tarbimist siiski pigem vaos hoidnud – säästud on suurenenud rohkem kui tarbimine. Kuna järgmise aasta algusest rakendub tulumaksureform, võiks netotulude tõusu ootus tingida tarbimiskulutuste suurenemist juba praegu, sest majapidamiste kindlustunne tuleviku suhtes on väga tugev. Seda pole aga juhtunud. Käitumine, mis viitab sellele, et kulutusi eelistatakse suurendada pigem tasapisi, on positiivne, kuna see hoiab ka majanduskasvu stabiilsemana.
Kolmanda kvartali kohta praeguseks teada olevad andmed ei ennusta veel kasvu olulist rahunemist, mis tähendab, et majandus töötab endiselt üle oma võimete. Riigi eelarvepoliitika peaks sellises olukorras juhinduma majanduse tasakaalustamise vajadusest, sest ülekuumenemine üksikutel tegevusaladel võib üle kanduda ka ülejäänud majandusse. Majanduskasvu suur kõikumine, mille poolest Eesti on Euroopas silma paistnud, on sotsiaalselt kulukas, toob endaga kaasa ressursside (kapitali ja tööjõu) ebaefektiivse paigutuse, suurendab ettevõtete ja majapidamiste ebakindlust ning vähendab majanduse usaldusväärsust ja pikaajalist kasvuvõimet.
