Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul on majanduse hetkeolukord rahuldav ning kuue kuu väljavaated mõõdukalt positiivsed.
EKI eksperdid-analüütikud hindasid septembris Eesti majanduse üldolukorda 5,4 punktiga, mis on 0,2 punkti võrra kõrgem kui eelmisel vaatlusel juunis. Majandusolukorra hinnangu paranemise kasuks räägib majanduskasvu kiirenemine, hoogne eratarbimise kasv, jätkuv keskmise palga tõus ning riigi tugev finantsseisund.
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide-analüütikute paneeli septembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord on võrreldes juuniga natuke paranenud, kuid kvalitatiivset muutust paremuse poole pole toimunud. Jätkub mõõdukas majanduskasv, ent paljudel ettevõtetel on kujunenud turusituatsioonis üha keerulisem areneda ja investeerida. Üldist ebakindlust põhjustavad endiselt julgeolek Euroopas ja eelkõige Vene-Ukraina konflikt, mis pidurdab väliskaubanduse arengut. Venemaa sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele on mõõdukas, kuid Venemaa majanduse allakäik mõjutab meid ka lähemate partnerriikide kaudu. Halvemal juhul jääb kaupade eksport käesoleval aastal alla 2014. a taseme.
Eesti finantsmajandus püsib endiselt tugevatel jalgadel ja riigi rahanduse olukord on hea, seda eriti võrreldes võlgades vaevleva euroalaga. Ka majapidamised võivad rahul olla – juba kolmas aasta areneb eratarbimine majanduskasvust kiiremini.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid-analüütikud septembris juba kuuendat kvartalit järjest taas ebarahuldavaks. Teisel poolaastal on oodata investeeringute mõningast elavnemist, kuid tõenäoliselt jäävad kapitalikulutused tänavu ebarahuldavale eelmise aasta tasemele. Ettevõtteid mõjutab investeeringute kasuks otsustamisel endiselt turgude ebakindlus ning ka tootmise kasumlikkuse vähenemine, seda eelkõige tööjõukulude kiire kasvu tõttu.
Eratarbimise olukorda hindasid EKI eksperdid-analüütikud septembris heaks, nagu seda on tehtud ka kolmel varasemal aastal. Positiivse hinnangu aluseks on eratarbimise kiire kasv käesoleval aastal, mis on saanud võimalikuks tänu reaalpalga suhteliselt kiirele kasvule ja hõive paranemisele.
Väliskaubanduse arenguväljavaated püsivad mõõdukalt positiivsed, kuid kaubavahetusbilanss halveneb. Eesti väliskaubanduse areng on suuresti sõltuv väliskeskkonnast ja sellega seotud riskidest. Viimastel aastatel on mitme Eestile olulise ekspordituru (eelkõige Venemaa ja Soome) olukord olnud keeruline, mis on olnud ka peamisi põhjusi, miks Eesti eksport pole oodatud kiirusega arenenud. Nüüd on olukord muutumas ja mitme meie lähipartneri ekspordi ja impordi arenguväljavaated muutunud positiivsemaks.
Septembri küsitluse kohaselt võime oodata lähemal poolaastal mõõdukat ekspordi ja impordi mahu suurenemist.
Kaubandusbilansi arengute osas näitab ekspertide hinnang, et eeloleval 6 kuul on võimalik selle mõõdukas halvenemine. Kaupade impordi eeliskasvu ja defitsiidi suurenemist eeloleval 6 kuul võib põhjustada investeeringute oodatav suurenemine ja jätkuvalt kiire eratarbimise areng.
Hinnatõus 6 kuu pärast on positiivne, intressimäärad püsivad madalad ning aktsiahinnad tõusevad aeglaselt.
Tarbijahindade deflatsioon, mis sai alguse enam kui aasta tagasi, ei ole veel lõppenud ning on põhjustatud eelkõige energiahindade püsimisest madalal tasemel. Varasemad prognoosid hinnalanguse lõppemisest II poolaastal pole seni realiseerunud. Ekspertide septembrikuu hinnangul on 6 kuu pärast hinnad praegustest siiski kõrgemad.
Laenuintresside taseme suhtes on ekspertide valdav enamus arvamusel, et lähemal 6 kuul jäävad need umbes samaks.
Kodumaiste aktsiahindade võimaliku tõusu suhtes eeloleval 6 kuul on ekspertide paneel mõõdukalt optimistlik, kuid vähemal määral kui eelmisel vaatlusel juunis.
EKI prognoosib käesoleva aasta majanduskasvuks 2,0%.
Loe lähemalt Eesti Konjunktuuriinstituudi väljaandest Konjunktuur 3 (194)/2015
