TTU
Neljapäev, 23. November
 

Majandusspidomeetri kiirus tõusis 82 km-ni tunnis

Tööandjate keskliidu kvartaalses hinnangus Eesti majandusele tuuakse välja, et III kvartalis tõusis eelmise kvartaliga võrreldes hinnang valitsuse tegevusele, jätkuvalt on majandusarengu suurimaks takistuseks tööjõupuudus ning suuremaks probleemiks vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus.

Heast kiirusest 90 km tunnis jääb siiski veel pisut puudu, kuna ettevõtjad ei ole jätkuvalt rahul valitsuse tegevusega. Samas tõusis hinnang valitsuse tegevusele eelmise kvartaliga võrreldes.

Jätkuvalt on majandusarengu suurim takistus tööjõupuudus. Kõigis sektorites kavatsetakse töötajaid pigem juurde värvata.

Teiseks suuremaks probleemiks on vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus. Pisut on vähenenud nende ettevõtete osakaal, kes näevad järgmisel aastal ette teadus ja arendustegevuste investeeringute vähendamist. Kasvanud on nende ettevõtete osakaal, kes planeerivad T&A investeeringuid senisel tasemel.

Suur osa Eesti majanduse edust sõltub välisnõudlusest, kuid see nõudlus sõltub ka meie eksportiva tööstuse konkurentsivõimest ja hinnaeelisest. Viimast on tublisti pärssinud kiire palgakasv. Kui palgakasvuga ei kaasne tootlikkuse kasvu, ei ole majanduskasv jätkusuutlik. Välisinvesteeringute puhul on oluline suurema kindlustunde ja usalduse tekitamine, milles on suur osa valitsusel.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti tööandjate keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa sotsiaalfond.

Veel samal teemal

Ettevõtjate kommentaarid:

Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

"Valitsuse maksupoliitika tekitab ettevõtjates jätkuvalt ebakindlust ja segadust. Magustatud jookide maksustamise seadus jäi küll välja kuulutamata, kuid eelnõu on siiski laual, et riigieelarvesse raha juurde saada. Terviseargumente ei usu enam keegi. Samal ajal kingitakse jäärapäiselt kümneid miljoneid eurosid lõunapiiri taha laekumata alkoholiaktsiisi näol. Sellega suretatakse välja üks oluline osa Eesti töötlevast tööstusest – joogitööstusest, kus saavad täna tööd tuhanded inimesed. Kõik need maksumuudatused väljenduvad aga toodete lõpphinna tõusus, millega võetakse ära tehtud "kingitus" madalapalgalistele tulumaksuvaba miinimumi tõstmise näol. Muudatused tulumaksuarvestuses toovad ka ettevõtjatele kaasa palju segadust, mida tingivad raamatupidamisprogrammide muudatused, info haldamine jne ning mille osas ei ole maksuametil veel täna, novembri alguses, vastuseid.

Senise valitsuse tegevuse põhjal on jäänud mulje, et ettevõtlus on nagu katk, mis vajab piiramist. Valitsusel soovitaksin rohkem koostööd teha ettevõtlussektoriga, kes tegelikult tagab oma igapäevase tööga riigi eelarvetulude laekumise. Vältimaks maksutulude olulist vähenemist, ekspordi kahjustamist ning turismi-, majutus-, laevandus-, kaubandus- ja tööstussektori konkurentsivõime halvenemist, tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest ning magustatud jookide maksustamise kavast."


Jaan Härms
Saku Õlletehase juhatuse liige 

"Saku kui ligi 200-aastase ajalooga õlletootjale oli tänavune kolmas kvartal kindlasti kurvastav, kuna näeme praegu seda, et müük kandub koduturult üha enam üle Lätti, kus õlleaktsiis on üle kolme korra madalam. 

Juba esimesel poolaastal nägime Lätti suunduva müügi oodatust suuremat kasvu ning teisel poolaastal süveneb piirikaubanduse trend veelgi. Järgmisel aastal kaotab riik alkoholitootjate prognooside kohaselt maksutuludena juba kuni 170 miljonit eurot. Lisaks on järsult vähenemas Soome turistide ostud Eestis ja nende pealt saadavad tulud ja maksud. Juba on näiteid esimestest suletud kauplustest, esimestest töökoha kaotanud inimestest.

Ootame, et valitsus tekkinud olukorda hoolikalt analüüsiks ning lahja alkoholi aktsiise alandaks.

Praeguses olukorras suunab suur hinnatõus lahjade alkohoolsete jookide tarbijaid kange alkoholi tarbimisele, samuti suunab see inimesi ostma Eesti-Läti piiril korraga suuri alkoholikoguseid. Kummalgi neist trendidest ei saa kuidagi olla positiivset mõju rahvatervise eesmärkide saavutamisele."


Nele Peil
Kaupmeeste Liidu tegevjuht

"Kolmas kvartal möödus kaubandussektori poolt vaadates rahulikult - meile ei asutud kehtestama ühtegi uut maksu ega tulnud ka muid üllatusi. Kaupmehed said rahulikult oma päevatööga tegeleda. Seetõttu on loogiline ka rahulolu tõus ettevõtjate seas võrreldes aasta algusega. Stabiilne ettevõtluskeskkond ja võrdse kohtlemise tagamine on rahulolu vundament. 

Suurim hirm on hetkel see, et käesoleval aastal palju vaidlusi tekitanud ja ootele pandud piirangud võetakse lähiajal vastu, andmata ettevõtjatele vajalikku üleminekuaega. Näiteks alkoholi- ja tubakamüügil on toodete nähtavuse piiramine kaupluse keskkonnas riigikogus üleval ja me teame, et midagi on oodata. Aga mida täpselt nõutakse, kellelt, mis ajaks ja mida tarbijakaitse hakkab lugema sobivaks lahenduseks, on täiesti lahtine. Sealjuures vestlused poliitikute ja ametnikega on jätnud kohati mulje, et kaubandussektori vaates paariaastast üleminekuaega nõudvad investeeringud on avaliku sektori arvates paari kuuga tehtav töö. Ei ole. Mitte ükski ettevõtja ei asu oma kauplust ümber ehitama, kui ta ei ole 100% kindel, milline lahendus on lõpuks aktsepteeritav ega too kaasa trahvi. Ootame siin mõistlikus tempos sisukat koostööd. Eesmärk on jagatud, leiame võimalikult vähekoormavad ja efektiivsed lahendused. 

Teine ootus puudutab meie teravaimat probleemi - tööjõupuudust. Ootame sarnaselt enamike sektoritega valitsuselt samme, mis aitaksid leevendada töökäte põuda, näiteks välistööjõu ja osaajaga töötajate palkamise lihtsustamise näol."

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Välisinvesteeringute suurimaks takistuseks on piirangud välistööjõule 22.11.2017

    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tutvustas 20. novembril riigikogu väliskomisjonile peamisi väljakutseid välisinvesteeringute riiki meelitamisel. "EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on toonud riiki 322 miljonit eurot ning loonud viimase kolme aasta j ...
    Loe edasi..

  • Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 22.11.2017

    Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis ...
    Loe edasi..

  • Registreeru Tartu Ülikooli talvesemestri kaugkoolituskursustele 27. novembrini! 21.11.2017

    Tartu Ülikooli kaugkoolituse talvesemestri 2017 täiendusõpperühmad alustavad Tallinnas 7. detsembril 2017. Lõpueksamid toimuvad 2. juunil 2018 ja kursustele saab registreeruda 27. novembrini.
    Loe edasi..

  • Kas Eesti riigi rahandus on kriisis? 17.11.2017

    Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti.
    Loe edasi..

  • Töökäte nappus pärsib majanduskasvu 17.11.2017

    Eesti tööhõive ületas kolmandas kvartalis 68%, mis on rekordiliselt kõrge tase ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes. Et edasine hõive kasv saab olla äärmiselt napp, hakkab majanduskasvu aina enam pidurdama vaba tööjõu puudus. Üks vähestest võimalustest tööhõive edasiseks kasvuks on töötajate mobiilsuse suurendamine.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
TY nov 2017
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30
« November 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Arveldaja
  • timbeco
  • Fortumo
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249980  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
90  Koolitust
22611  Artiklit
51812  Registreerunud kasutajat
35828  Nädalakirja tellijat
33088  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017