aastaaruanne 2017
Laupäev, 17. Veebruar
 

Majandusspidomeetri kiirus tõusis 82 km-ni tunnis

Tööandjate keskliidu kvartaalses hinnangus Eesti majandusele tuuakse välja, et III kvartalis tõusis eelmise kvartaliga võrreldes hinnang valitsuse tegevusele, jätkuvalt on majandusarengu suurimaks takistuseks tööjõupuudus ning suuremaks probleemiks vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus.

Heast kiirusest 90 km tunnis jääb siiski veel pisut puudu, kuna ettevõtjad ei ole jätkuvalt rahul valitsuse tegevusega. Samas tõusis hinnang valitsuse tegevusele eelmise kvartaliga võrreldes.

Jätkuvalt on majandusarengu suurim takistus tööjõupuudus. Kõigis sektorites kavatsetakse töötajaid pigem juurde värvata.

Teiseks suuremaks probleemiks on vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus. Pisut on vähenenud nende ettevõtete osakaal, kes näevad järgmisel aastal ette teadus ja arendustegevuste investeeringute vähendamist. Kasvanud on nende ettevõtete osakaal, kes planeerivad T&A investeeringuid senisel tasemel.

Suur osa Eesti majanduse edust sõltub välisnõudlusest, kuid see nõudlus sõltub ka meie eksportiva tööstuse konkurentsivõimest ja hinnaeelisest. Viimast on tublisti pärssinud kiire palgakasv. Kui palgakasvuga ei kaasne tootlikkuse kasvu, ei ole majanduskasv jätkusuutlik. Välisinvesteeringute puhul on oluline suurema kindlustunde ja usalduse tekitamine, milles on suur osa valitsusel.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti tööandjate keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa sotsiaalfond.

Veel samal teemal

Ettevõtjate kommentaarid:

Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

"Valitsuse maksupoliitika tekitab ettevõtjates jätkuvalt ebakindlust ja segadust. Magustatud jookide maksustamise seadus jäi küll välja kuulutamata, kuid eelnõu on siiski laual, et riigieelarvesse raha juurde saada. Terviseargumente ei usu enam keegi. Samal ajal kingitakse jäärapäiselt kümneid miljoneid eurosid lõunapiiri taha laekumata alkoholiaktsiisi näol. Sellega suretatakse välja üks oluline osa Eesti töötlevast tööstusest – joogitööstusest, kus saavad täna tööd tuhanded inimesed. Kõik need maksumuudatused väljenduvad aga toodete lõpphinna tõusus, millega võetakse ära tehtud "kingitus" madalapalgalistele tulumaksuvaba miinimumi tõstmise näol. Muudatused tulumaksuarvestuses toovad ka ettevõtjatele kaasa palju segadust, mida tingivad raamatupidamisprogrammide muudatused, info haldamine jne ning mille osas ei ole maksuametil veel täna, novembri alguses, vastuseid.

Senise valitsuse tegevuse põhjal on jäänud mulje, et ettevõtlus on nagu katk, mis vajab piiramist. Valitsusel soovitaksin rohkem koostööd teha ettevõtlussektoriga, kes tegelikult tagab oma igapäevase tööga riigi eelarvetulude laekumise. Vältimaks maksutulude olulist vähenemist, ekspordi kahjustamist ning turismi-, majutus-, laevandus-, kaubandus- ja tööstussektori konkurentsivõime halvenemist, tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest ning magustatud jookide maksustamise kavast."


Jaan Härms
Saku Õlletehase juhatuse liige 

"Saku kui ligi 200-aastase ajalooga õlletootjale oli tänavune kolmas kvartal kindlasti kurvastav, kuna näeme praegu seda, et müük kandub koduturult üha enam üle Lätti, kus õlleaktsiis on üle kolme korra madalam. 

Juba esimesel poolaastal nägime Lätti suunduva müügi oodatust suuremat kasvu ning teisel poolaastal süveneb piirikaubanduse trend veelgi. Järgmisel aastal kaotab riik alkoholitootjate prognooside kohaselt maksutuludena juba kuni 170 miljonit eurot. Lisaks on järsult vähenemas Soome turistide ostud Eestis ja nende pealt saadavad tulud ja maksud. Juba on näiteid esimestest suletud kauplustest, esimestest töökoha kaotanud inimestest.

Ootame, et valitsus tekkinud olukorda hoolikalt analüüsiks ning lahja alkoholi aktsiise alandaks.

Praeguses olukorras suunab suur hinnatõus lahjade alkohoolsete jookide tarbijaid kange alkoholi tarbimisele, samuti suunab see inimesi ostma Eesti-Läti piiril korraga suuri alkoholikoguseid. Kummalgi neist trendidest ei saa kuidagi olla positiivset mõju rahvatervise eesmärkide saavutamisele."


Nele Peil
Kaupmeeste Liidu tegevjuht

"Kolmas kvartal möödus kaubandussektori poolt vaadates rahulikult - meile ei asutud kehtestama ühtegi uut maksu ega tulnud ka muid üllatusi. Kaupmehed said rahulikult oma päevatööga tegeleda. Seetõttu on loogiline ka rahulolu tõus ettevõtjate seas võrreldes aasta algusega. Stabiilne ettevõtluskeskkond ja võrdse kohtlemise tagamine on rahulolu vundament. 

Suurim hirm on hetkel see, et käesoleval aastal palju vaidlusi tekitanud ja ootele pandud piirangud võetakse lähiajal vastu, andmata ettevõtjatele vajalikku üleminekuaega. Näiteks alkoholi- ja tubakamüügil on toodete nähtavuse piiramine kaupluse keskkonnas riigikogus üleval ja me teame, et midagi on oodata. Aga mida täpselt nõutakse, kellelt, mis ajaks ja mida tarbijakaitse hakkab lugema sobivaks lahenduseks, on täiesti lahtine. Sealjuures vestlused poliitikute ja ametnikega on jätnud kohati mulje, et kaubandussektori vaates paariaastast üleminekuaega nõudvad investeeringud on avaliku sektori arvates paari kuuga tehtav töö. Ei ole. Mitte ükski ettevõtja ei asu oma kauplust ümber ehitama, kui ta ei ole 100% kindel, milline lahendus on lõpuks aktsepteeritav ega too kaasa trahvi. Ootame siin mõistlikus tempos sisukat koostööd. Eesmärk on jagatud, leiame võimalikult vähekoormavad ja efektiivsed lahendused. 

Teine ootus puudutab meie teravaimat probleemi - tööjõupuudust. Ootame sarnaselt enamike sektoritega valitsuselt samme, mis aitaksid leevendada töökäte põuda, näiteks välistööjõu ja osaajaga töötajate palkamise lihtsustamise näol."

Lati maksusysteem

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti finantssektor on hästi kapitaliseeritud 16.02.2018

    Riikliku järelevalve alla kuuluvad finantssektori ettevõtted on hästi kapitaliseeritud. Siin tegutsevad pangad, fondivalitsejad, investeerimisühingud, makseasutused ning elukindlustus- ja kahjukindlustusseltsid täidavad finantsinspektsiooni avaldatud 2017. aasta kolmanda kvartali andmete põhjal kapitalinormatiive suure varuga.
    Loe edasi..

  • Rahastamisvõimalused on majanduskasvu jätkumiseks soodsad 15.02.2018

    Ettevõtete võime oma tegevust ja investeeringuid omavahenditest rahastada on kasvanud, ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele on endiselt hea, tänu sissetulekute kasvule suudab rohkem inimesi säästa ja laenu võtta, intressid püsivad laenuvõtja jaoks soodsad, Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime on hea.
    Loe edasi..

  • Üle 10 protsendi ICO-dega kaasatud rahast varastatakse 13.02.2018

    Ernst & Young krüptovarade uuringu kohaselt varastatakse üle 10 protsendi plokiahela platvormidel kaasatud rahastusest (ICO-dest). --related-- EY krüptovaluutadesse investeerimise riske käsitleva uuringu kohaselt kaob või varastatakse küberrünnakute kä ...
    Loe edasi..

  • Innovatsiooni võimalused põllumajanduses 12.02.2018

    Kuigi põllumajandust ei tajuta ühiskonnas uuendusmeelsena, on tegemist ühe teadusmahukama tootmisharuga. Innovatsiooni võtmeküsimus seisneb selles, kuidas me oskame oma teadmisi uuel moel ära kasutada. OECD avaldab 13. veebruaril raporti põllumajanduse tootli ...
    Loe edasi..

  • Kaubavahetus oli mullu rekordtasemel 09.02.2018

    Kaupade eksport suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 8% ja import 9%. 2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,8 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro väärtuses.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Manpower
  • EKKK
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252837  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
81  Koolitust
23054  Artiklit
52409  Registreerunud kasutajat
36136  Nädalakirja tellijat
33353  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017