- Eestis on hinnakasv aeglane, kuid siiski üks euroala kiiremaid
- Maksutõusudeta oleks hinnad jäänud aastatagusega võrreldavale tasemele
- Inflatsioon kiireneb lähikuudel veelgi
Eesti tarbijahindade (THI) kasv kiirenes septembris aastavõrdluses 0,3%lt 1%ni. Augustiga võrreldes tõusis hinnatase 0,2%. Turistide poolt Eestis tehtud oste lisaks arvestav ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) kasvas viimase teadaoleva statistika põhjal augustis 1,1% ─ märgatavalt kiiremini kui euroala keskmine näitaja1 ja olles teisel kohal pärast Belgiat. Euroala keskmine inflatsioonitempo on viimastel kuudel kõikunud 0,2%─0,4% vahemikus. Ligi pooltes ehk kaheksas euroala riigis augustis hinnad jätkuvalt langesid.
Eesti hinnakasv kiirenes peamiselt kolmel põhjusel: aktsiisitõusud, riiklikult reguleeritud hinnad ja energiahinna aastatagune madal võrdlusbaas. Valdava osa septembrikuu tarbijahinnaindeksi kasvust eelmise aastaga võrreldes moodustas kõrgem kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiis, mille tõus lisas inflatsioonile 0,8 protsendipunkti. Lisaks on tänaseks lõppenud tasuta teenuste kehtestamise ajajärk, mis algas 2013. aastal Tallinna ühistranspordi muutmisega tasuta teenuseks. Selle aasta septembris lõppes kolm aastat väldanud tasuta kõrghariduse kehtestamise mõju, mis on seni maksutõusudest tingitud inflatsiooni kiirenemist tasakaalustanud. Teenuste hinnakasv kiirenes septembris märgatavalt ehk 0,2%lt 1,9%ni.
Inflatsiooninumbrit mõjutab lisaks viimase kuu jooksul toimunud hinnamuutustele ka kaupade ja teenuste hinnaliikumine 12 kuud varem ehk n-ö baasiefekt. Eelmise aasta teisel poolel langesid nii toornafta kui ka toidutoorme hinnad maailmaturul väga kiiresti, kuid nüüdseks on toorainete languspõhi tõenäoliselt läbitud. Ainuüksi mootorikütuste hindade baasiefekti mõjul kiirenes Eesti inflatsioon augustis ja septembris umbes 0,3 protsendipunkti võrra ning see mõju suureneb uue aasta alguseni. Inflatsioon jätkab seega kiirenemist, kuigi nafta hinnatase maailmaturul on viimastel kuudel stabiliseerunud.
1 ÜTHI peamine erinevus THIst on see, et ÜTHI hõlmab ka turistide poolt tehtud ostusid riigi territooriumil. ÜTHI on ka euroala hinnastabiilsuse referentsväärtus ning võimaldab paremini võrrelda muutusi erinevate riikide hinnatasemes.
