Esmaspäev, 21. Mai
 

Maksusoodustused ärgitavad eurooplasi puhtamaid autosid ostma

Euroopas rakendatakse mitmesuguseid maksusoodustusi madalama CO2 heidet tekitava sõiduki ostmisel, seetõttu on paljudes riikides uutest sõiduautodest tulenev süsinikdioksiidi heitkogus vähenenud. Eesti aga paistab endiselt negatiivselt silma uute sõiduautode väga suure keskmise CO2 heite poolest.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmete järgi kasvab riikide arv, kes pakuvad soodustusi elektriautodele, samas suurenevad veoautode ja busside heitkogused veelgi, kui uusi meetmeid kasutusele ei võeta. Teemat käsitleti ka hiljutisel Kliimapoliitika meetmete uuringu tutvustusel.

Vähendada keskmiseid CO2 heitkoguseid

Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on Euroopa Liidu peamine prioriteet. Uute sõiduautode keskmine süsinikdioksiidiheide on ELis viimastel aastatel pidevalt vähenenud, umbes 30% võrra alates 2001. aastast. Sellele vaatamata tuleb keskmiseid CO2 heitkoguseid vähendada veel 20% võrra, et see vastaks ELi 2021. aasta eesmärgile: 95 g CO2/km.

Peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid on kasutusele võtnud maksusoodustused või muud meetmed, mis on kaasa toonud uute sõiduautode keskmise süsinikdioksiidiheite vähenemise. Riikide maksustamisprogrammid on erinevad ja see mõjutab keskmiste CO2 heitkoguste vähendamise tõhusust. Näiteks erineb maksusoodustuste arv ja rahaline väärtus, paigutamine sõiduki elutsüklil (ühekordsed või korduvad maksusoodustused), sihtrühm (sõidukiomanik eraisik/ettevõte) ja sõiduki liik, millele meedet rakendatakse (tavapärased mootorid, hübriidid, elektrisõidukid).

2016. aastal müüdud uute sõiduautode keskmine süsinikdioksiidi (CO2) heide oli madalaim Norras, 93 g CO2/km (vaata lähemalt jooniselt). EEA artikli kohaselt on selle põhjuseks sealne maksusoodustuste või muude meetmete laialdasem kasutamine. Eestis on aga kõrgeim uute sõiduautode keskmine süsinikdioksiidi heide Euroopas, 2016. aastal müüdud uute sõidukite puhul oli see 133.9 g CO2/km. Nii kõrge näitaja on veel vaid Šveitsis. Põhjuseks on vähesed rakendatud meetmed.

2016. aastal müüdud uute sõiduautode CO2 keskmine heide riigiti

2. mail toimus Energia avastuskeskuses Kliimapoliitika meetmete uuringu tutvustus. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kulutõhusaimad meetmed Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021-2030 EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi välistes ehk jagatud kohustuse määruse alla kuuluvates sektorites.

Analüüsitud viiest sektorist leidub kõige enam heitkoguste vähendamise potentsiaali transpordis ja peamiselt just maanteetranspordis, mis on kõige mahukam ja olulisem sektor. Kuna maanteetranspordi heitkogustest suurima osatähtsuse moodustavad just sõiduautod, siis on ka enamik uuringus käsitletud transpordisektorit puudutavaid meetmeid suunatud just sõiduautode liikluse vähendamisele. Võimalike lahendustena on välja toodud: sõidukite ökonoomne juhtimine, kergliikluse arendamine, ühistranspordi kättesaadavuse suurendamine, Tallinna ummikumaks, linnade komplekssem ruumiline planeerimine ja parkimispoliitika muutmine, kaugtöö ja e-teenuste arendamine, autode kooskasutus, sõidukite teekasutustasud aga ka sõiduautode registreerimis- ja aastamaks ning elektriautode osakaalu suurenemine.

Millised meetmed on parimad?

Keskkonnaagentuurist oli uuringu tutvustusel kohal välisõhu peaspetsialist Helen Heintalu, kes kommenteerib antud teemat nii:

"On oluline rõhutada, et tegemist on võimalike meetmete nimekirjaga, mille reaalne tasakaalustatud elluviimine ja komplekteerimine vajab veel otsustusi. Samas on selge, et ambitsioonikate iga-aastaste sihttasemete ja 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamisteni olemasolevate poliitikate ja meetmetega jätkates ei jõuta."

"Usun, et heite vähendamine on võimalik mitme meetme rakendamise kombinatsioonina. Mõistlik oleks viimastele aastatele iseloomulikku kiiret autostumist vähendada ja mõjutada inimeste liikumisharjumusi pakkudes selleks erinevaid alternatiivseid võimalusi. Mõistlik oleks ka tarbijate valikute mõjustamine läbi ökonoomsemate sõidukite ostmisele suunamise. Seda eesmärki aitaks saavutada elektrisõidukite osakaalu suurendamine, aga ka sõiduautode registreerimis- ja/või aastamaks, mis oleks sõltuvuses mootorsõiduki erinevatest keskkonnasäästlikkust iseloomustavatest näitajatest (nt CO2-heide, kütusekulu, vanus jt). Selline suunamine aitaks inimestel teha otsus uuema, ökonoomsema ja keskkonnasäästlikuma sõiduki kasuks ning läbi mõelda mootorsõiduki iga-aastane kastutamisvajadus. Nii saavutaksime ka paremad näitajad uute sõiduautode keskmise CO2 heite kohta võrdluses teiste riikidega. Samas tuleb tõdeda, et autode maksustamine on üsna keeruline ja mitmetahuline majanduslik, sotsiaalne ja maksualane probleem."

Lisaks tõdeb Heintalu: "Eesti on siiani paistnud silma Euroopa keskmisest vanema ja kütusekulukama sõidukipargiga ning erinevate võimalike meetmete väheses rakendamises. Uute eesmärkideni jõudmiseks ja tulevikku vaatavaid tegevusi planeerides saame rakendada juba teiste riikide poolt kasutatavaid meetmeid, kuna nende meetmete mõju saame juba reaalselt ka erinevates valdkonda kirjeldavates trendides näha ja hinnata."

Loe lisaks Euroopa Keskkonnaameti materjale SIIT.

tarkvara 4

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti varimajandus kasvas mullu 18,2 protsendini SKP-st 16.05.2018

    Varimajanduse osakaal Eestis kasvas möödunud aastal 2,8 protsendipunkti 18,2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), selgub Riia Stockholmi Majanduskooli uuringust. Varimajandus on uuringu kohaselt kasvanud kõigis Baltimaades. Lätis kasvas see aastaga 1,3 protsendipunk ...
    Loe edasi..

  • Ohutult lõbutseda on lõbusam! 15.05.2018

    15. maist alustavad tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kuu aega vältava teavituskampaaniaga, millega pööravad tähelepanu elamusteenuste ohutusele – et teenuse kasutajad oleksid tähelepanelikud ja hindaksid oma võimeid õigesti ning teenus ...
    Loe edasi..

  • Eksport kasvab aeglasemalt 14.05.2018

    Kuigi Eesti eksport tegi aasta alguses tubli viieprotsendise tõusu, peegeldab see pigem üksiktehinguid, kui siinsete ettevõtete laiemat edu välisturgudel. Aeglustunud on ka meie peamiste ekspordipartnerite nõudluse kasv. Esimene kvartal lõppes väliskauband ...
    Loe edasi..

  • Kui palju mõjutavad puhkepäevad eksporti? 14.05.2018

    Statistikaamet teatas, et kaupade eksport vähenes märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Ehkki Euroopas nõrgenesid aasta alguses mitu majandusnäitajat, näib ekspordi vähenemine ikkagi liig mis liig. Siinne kirjatükk näitab tööpäevade a ...
    Loe edasi..

  • Inflatsioon püsib kolme protsendi lähedal 08.05.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 2,9 protsenti. Ka euroalas on hinnatõus viimastel kuudel olnud suhteliselt stabiilne, ulatudes aprillis 1,2 protsendini. --related-- Inflatsioon on viim ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Careria
  • RE Kinnisvara
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255388  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
88  Koolitust
22365  Artiklit
52715  Registreerunud kasutajat
36284  Nädalakirja tellijat
33469  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017