Teejuht 2019
Teisipäev, 14. August
 

Maksusoodustused ärgitavad eurooplasi puhtamaid autosid ostma

Euroopas rakendatakse mitmesuguseid maksusoodustusi madalama CO2 heidet tekitava sõiduki ostmisel, seetõttu on paljudes riikides uutest sõiduautodest tulenev süsinikdioksiidi heitkogus vähenenud. Eesti aga paistab endiselt negatiivselt silma uute sõiduautode väga suure keskmise CO2 heite poolest.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmete järgi kasvab riikide arv, kes pakuvad soodustusi elektriautodele, samas suurenevad veoautode ja busside heitkogused veelgi, kui uusi meetmeid kasutusele ei võeta. Teemat käsitleti ka hiljutisel Kliimapoliitika meetmete uuringu tutvustusel.

Vähendada keskmiseid CO2 heitkoguseid

Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on Euroopa Liidu peamine prioriteet. Uute sõiduautode keskmine süsinikdioksiidiheide on ELis viimastel aastatel pidevalt vähenenud, umbes 30% võrra alates 2001. aastast. Sellele vaatamata tuleb keskmiseid CO2 heitkoguseid vähendada veel 20% võrra, et see vastaks ELi 2021. aasta eesmärgile: 95 g CO2/km.

Peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid on kasutusele võtnud maksusoodustused või muud meetmed, mis on kaasa toonud uute sõiduautode keskmise süsinikdioksiidiheite vähenemise. Riikide maksustamisprogrammid on erinevad ja see mõjutab keskmiste CO2 heitkoguste vähendamise tõhusust. Näiteks erineb maksusoodustuste arv ja rahaline väärtus, paigutamine sõiduki elutsüklil (ühekordsed või korduvad maksusoodustused), sihtrühm (sõidukiomanik eraisik/ettevõte) ja sõiduki liik, millele meedet rakendatakse (tavapärased mootorid, hübriidid, elektrisõidukid).

2016. aastal müüdud uute sõiduautode keskmine süsinikdioksiidi (CO2) heide oli madalaim Norras, 93 g CO2/km (vaata lähemalt jooniselt). EEA artikli kohaselt on selle põhjuseks sealne maksusoodustuste või muude meetmete laialdasem kasutamine. Eestis on aga kõrgeim uute sõiduautode keskmine süsinikdioksiidi heide Euroopas, 2016. aastal müüdud uute sõidukite puhul oli see 133.9 g CO2/km. Nii kõrge näitaja on veel vaid Šveitsis. Põhjuseks on vähesed rakendatud meetmed.

2016. aastal müüdud uute sõiduautode CO2 keskmine heide riigiti

2. mail toimus Energia avastuskeskuses Kliimapoliitika meetmete uuringu tutvustus. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kulutõhusaimad meetmed Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021-2030 EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi välistes ehk jagatud kohustuse määruse alla kuuluvates sektorites.

Analüüsitud viiest sektorist leidub kõige enam heitkoguste vähendamise potentsiaali transpordis ja peamiselt just maanteetranspordis, mis on kõige mahukam ja olulisem sektor. Kuna maanteetranspordi heitkogustest suurima osatähtsuse moodustavad just sõiduautod, siis on ka enamik uuringus käsitletud transpordisektorit puudutavaid meetmeid suunatud just sõiduautode liikluse vähendamisele. Võimalike lahendustena on välja toodud: sõidukite ökonoomne juhtimine, kergliikluse arendamine, ühistranspordi kättesaadavuse suurendamine, Tallinna ummikumaks, linnade komplekssem ruumiline planeerimine ja parkimispoliitika muutmine, kaugtöö ja e-teenuste arendamine, autode kooskasutus, sõidukite teekasutustasud aga ka sõiduautode registreerimis- ja aastamaks ning elektriautode osakaalu suurenemine.

Millised meetmed on parimad?

Keskkonnaagentuurist oli uuringu tutvustusel kohal välisõhu peaspetsialist Helen Heintalu, kes kommenteerib antud teemat nii:

"On oluline rõhutada, et tegemist on võimalike meetmete nimekirjaga, mille reaalne tasakaalustatud elluviimine ja komplekteerimine vajab veel otsustusi. Samas on selge, et ambitsioonikate iga-aastaste sihttasemete ja 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamisteni olemasolevate poliitikate ja meetmetega jätkates ei jõuta."

"Usun, et heite vähendamine on võimalik mitme meetme rakendamise kombinatsioonina. Mõistlik oleks viimastele aastatele iseloomulikku kiiret autostumist vähendada ja mõjutada inimeste liikumisharjumusi pakkudes selleks erinevaid alternatiivseid võimalusi. Mõistlik oleks ka tarbijate valikute mõjustamine läbi ökonoomsemate sõidukite ostmisele suunamise. Seda eesmärki aitaks saavutada elektrisõidukite osakaalu suurendamine, aga ka sõiduautode registreerimis- ja/või aastamaks, mis oleks sõltuvuses mootorsõiduki erinevatest keskkonnasäästlikkust iseloomustavatest näitajatest (nt CO2-heide, kütusekulu, vanus jt). Selline suunamine aitaks inimestel teha otsus uuema, ökonoomsema ja keskkonnasäästlikuma sõiduki kasuks ning läbi mõelda mootorsõiduki iga-aastane kastutamisvajadus. Nii saavutaksime ka paremad näitajad uute sõiduautode keskmise CO2 heite kohta võrdluses teiste riikidega. Samas tuleb tõdeda, et autode maksustamine on üsna keeruline ja mitmetahuline majanduslik, sotsiaalne ja maksualane probleem."

Lisaks tõdeb Heintalu: "Eesti on siiani paistnud silma Euroopa keskmisest vanema ja kütusekulukama sõidukipargiga ning erinevate võimalike meetmete väheses rakendamises. Uute eesmärkideni jõudmiseks ja tulevikku vaatavaid tegevusi planeerides saame rakendada juba teiste riikide poolt kasutatavaid meetmeid, kuna nende meetmete mõju saame juba reaalselt ka erinevates valdkonda kirjeldavates trendides näha ja hinnata."

Loe lisaks Euroopa Keskkonnaameti materjale SIIT.

tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Ekspordikasv on tugev, kuid kitsapõhjaline 13.08.2018

    Selle aasta esimesel poolel Eestis toodetud kaupade ekspordikasv kiirenes – seda nii jooksev- kui ka püsivhindades. Kui möödunud aastal suurenes eksport rahalises väärtuses 7%, siis sel aastal on see kiirenenud 9 protsendini. Hinnamuutusega korrigeeritud ekspordi ehk ...
    Loe edasi..

  • Maksete liikumine pühade ajal 13.08.2018

    Riigipühal tasub kindlasti tähelepanu pöörata erinevate pankade maksete liikumise ajale. Artiklis toome välja suurimate pankade arvelduste info.
    Loe edasi..

  • Majandusspidomeeter: ettevõtjate optimism majanduse edenemise suhtes on raugemas 09.08.2018

    Tööandjate Majandusspidomeetri näit 2018 teises kvartalis langes 79-lt kilomeetrilt tunnis 78-ni. Kuigi ettevõtjate negatiivseid hinnanguid valitsuse majanduspoliitikale oli teises kvartalis vähem ja valitsus piltlikult öeldes piduripedaali andis järele, väh ...
    Loe edasi..

  • Ettevõtetele hüvitati 230 000 euro eest kahjusid 07.08.2018

    Esimesel poolaastal hüvitas KredEx Krediidikindlustus ettevõtetele ligi veerand miljoni eest kahjusid seoses äripartnerite makseriskide realiseerumisega nii Rootsis, Soomes, Horvaatias, Slovakkias kui ka Eestis, selgub ettevõtte majandustulemustest. --related-- KredEx Kredi ...
    Loe edasi..

  • Tõusvad energiahinnad veavad inflatsiooni 07.08.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus juuni 4 protsendilt juulis 3,5 protsendile. Euroalas kiirenes inflatsioon juulis 2,1 protsendini, mis on viimase viie aasta kiireim. En ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Eesti Raudtee
  • Avatud Kool
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257334  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
91  Koolitust
22237  Artiklit
52812  Registreerunud kasutajat
36232  Nädalakirja tellijat
33338  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017