Aastaaruanne veebr 2016
Teisipäev, 24. Jaanuar
 

Müütidest eurotoetuste ümber

Autor
Külli Kraner
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Eurotoetused on elu Eestis märgatavalt edendanud ja tore on see, et paljud meist teavad oma kodukoha europrojekte. Samas arvatakse aga euroraha sildi alla ka tegevusi, mida ei ole rahastatud või mida koguni ei saa reeglite alusel eurorahast toetada. Tekivad müüdid. 

Selle aastaga lõppev 2007.–2013. eelarveperiood oli Eesti jaoks esimene täispikk eurotoetuste rakendusperiood. See periood tõi Eesti elu edendamiseks suurima võimaliku eurorahade summa – kokku oli seatud eesmärkide saavutamiseks kasutada 3,4 miljardit eurot. Eesti arenguprioriteete ja eurotoetuste kasutamise võimalusi järgides oli lõppeva perioodi üldeesmärk kiire ja jätkusuutlik areng: majanduse konkurentsivõime kasv, sotsiaalse sidususe kasv ja keskkonna kasutamise säästvuse kasv. 

Mida on saavutatud? Kas eesmärgid said täidetud? 

Eurotoetused on olulisel määral kaasa aidanud Eesti majandusarengule ja konkurentsivõime tugevdamisele. Toetatud tegevustega on saavutatud enamik seatud eesmärkidest ja lisaks õnnestus struktuurivahendite abiga leevendada majanduskriisi negatiivseid mõjusid. 2008. aastal alanud majanduskriisile reageeriti kiiresti läbi ettevõtlusaktiivsuse tõstmise ning tööhõive suurendamise. Tehtud muudatused aitasid Eestil olla üheks kiiremaks kriisist taastujaks. 2009. aastast muutus ettevõtjatele laenude saamine raskemaks, mistõttu, suunati ettevõtjatele täiendavalt 128 miljonit eurot investeeringute tegemiseks. 

Üle Eesti on struktuurivahendite kaasabil tehtud märkimisväärseid asju. On silmaga nähtavaid tulemusi, nagu näiteks uuendatud Tallinna lennujaam, Ülemiste kahetasandiline ristmik, uued rongid ja Lottemaa teemapark Pärnumaal. Samas on tehtud ka palju neid projekte, mida saame igapäevaselt oma elus tunda – näiteks puhas joogivesi sadadele tuhandetele inimestele, energiasäästlik kodu või kiire interneti kasutamise võimalused. Märkimata ei saa jätta transpordivaldkonda ja selle arengut. Ühtekuuluvusfondi toetatud TEN-T projektidega on rekonstrueeritud pikad maanteelõigud. Riigil on vahendeid olemasolevaid teid hooldada ja teha vajalikke parendusi, kuid Euroopa ja Eesti jaoks oluliste transiidikoridoride arendamiseks Eesti riigil eelarvelised vahendid puuduvad. 

Rahandusministeeriumi tellitud uuringu “Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule” raames läbi viidud vestlustes ja töögruppides ilmnes kümnes maakonnas, et eurotoetused on toonud kaasa pikaajalised muutused maakonna elukeskkonnas ja toetanud arengueelduste väljaarendamist. Seda eriti transpordi, inimeste liikumisvõimaluste ning elukeskkonna ja turismivõimaluste arendamisel. Tehtud investeeringute maht ilma struktuurivahendite abita oleks käinud kohalikul tasandil üle jõu. Märkimisväärselt on paranenud piirkondade konkurentsivõime välisinvesteeringute kaasamisel tänu tööstusalade arendamisele ning olulisel määral on panustatud tööhõive suurendamisse ning ümberõppesse. 

Millised müüdid eurotoetusi ümbritsevad? 

Oluline on rõhutada, et eurotoetuste abil on võimalik rahastada projekte ja tegevusi, mida on Euroopa Komisjoni lubanud ja mis on läbirääkimiste käigus detailselt kokku lepitud. Kõiki tegevusi ei saa rahastada. Nii näiteks ei ole võimalik struktuurifondidest rahastada kohalike teede korrashoidu või doteerida maakondlikku ühistranspordisüsteemi. Seega neid tegevusi tuleb rahastada teistest allikatest.

Mitmed meedias kajastamist leidnud müüdid kirjeldavad sihipäratu euroraha kasutamise näidetena üksteisele võrdlemisi lähestikku asuvate ujulate ehitamist, seda nii Kuusalu ja Loksa kui ka Karksi ja Abja ujulate näitel. Siinkohal tuleb märkida, et väited on eksitavad ja ühegi mainitud ujula ehitust ei ole eurotoetusest rahastatud. Nimetatud ujulatega seotud investeeringuid on omavalitsused teinud oma eelarvelistest vahenditest. Kohalikule avalikule taristule struktuurivahenditest toetuse andmisel on pakutava teenuse jätkusuutlikkus üks olulisemaid kriteeriume, mille raames on hinnatud nii kasusaajate kriitilise massi säilimist kui ka objekti edaspidise ülalpidamise rahalisi võimalusi. 

Teiseks väidetakse ekslikult, et eurotoetustest on rahastatud koole, mis üsna pea on seejärel suletud. Tuleb nentida, et näiteks üldhariduskoolide õpilaste arv on kogu Eestis aastatel 2005–2015 vähenenud üle 20 protsendi ja saavutanud teatava stabiilsuse alles viimaste aastatega. Suletud koolide andmestiku põhjal saab siiski kinnitada, et kõikides eurotoetuse toel korda tehtud munitsipaalkoolimajades on ka praegu võimalik üldharidust omandada. Kui räägitakse koolide sulgemisest, on tegelikkuses enamasti tegemist vaid üldhariduse ühe või kahe kooliastme sulgemisega, säilitades ülejäänud klassid. Kohalike omavalitsuste ühinemiste käigus on koole kui munitsipaalasutusi ka likvideeritud, ühendades need ühtse juhtimise alla. Ka sellistel juhtudel antakse samas koolihoones haridust edaspidigi. Kuigi mitmes toetatud koolis ei jätka enam tegutsemist või on kavas sulgeda gümnaasiumiosa, on projektide rahastamisel juba ennetavalt arvestatud võimalike koolivõrgustiku muudatustega ning investeeringu asjakohasust on hinnatud tegevust jätkava põhikooli vajadustest lähtuvalt. 

Kui pikemaajaliste rahvastikuprotsesside tulemusena peaks siiski koolivõrk nii palju muutuma, et mõni seni rahastatud kool täielikult suletakse, saab vajadusel muuta hoonete funktsionaalsust ka hiljem – näiteks renoveeritud, kuid tühjenevatesse koolimajadesse saab kavandada lasteaia, rehabilitatsiooniteenuse või anda selle külaseltsi käsutusse näiteks külamajana. Selliseid hoonete kasutusotstarbe mitmekesistamise lahendusi on omavalitsused juba praegugi kasutamas. 

Probleemina on ette heidetud ka seda, et siseriiklike rahastajate puhul ja Euroopa Liidu toetuste puhul on erinevad reeglid, sealhulgas erinevad omafinantseeringu määrad, ning on soovitud, et nõuded võiksid sarnaste tegevuste jaoks olla sarnasemad. Tegelikkuses on nõuded omafinantseeringu määrale samad ja raha kasutamisel kehtivad samad seadused. Küll on aga riigi raha ja euroraha erisus see, et viimase kasutamisel on kontroll tõhusam, kuna kontrollijaid on rohkem ja sanktsioonid on erinevad.  

Mis saab pärast aastat 2020? 

Eurotoetused ära ei kao, kuid meie riigi majanduse kasvades Eestile eraldatav toetussumma väheneb. Peame ka alanud eelarveperioodi toetuseid kasutama nutikalt, tehes tarku investeeringuid tootlikkuse tõusuks, tööhõive kasvuks ja Eesti elu paremaks muutmiseks. 

Eurotoetused on silmnähtavalt meie riiki arendanud. Paljud ellu viidud projektid on kinnituseks, et oleme eri valdkondades olnud edasimineku tunnistajaks ning käesoleva finantsperioodi valikud on olulised tuleviku edulugude aluseks.

  • Autor: Külli Kraner, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik
  • Allikas: Rahandusministeerium
Seotud märksõnad: eurotoetus, toetused
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti majandus vajab töökäsi 20.01.2017

    Eesti rahvaarv on tänu eestlaste tagasirändele suurenenud juba kaks aastat järjest. Rahvastiku vananemise tõttu sellest majanduskasvu säilitamiseks aga ei piisa. Rahvaarv suureneb, kuid rahvastik vananeb Statistikaamet rõõmustas eestlasi uudisega, et Eesti ...
    Loe edasi..

  • Teaduse mõju majandusarengule peab suurenema 17.01.2017

    Täna riigikogus teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast ülevaate andnud peaminister Jüri Ratas rõhutas, et valitsuse eesmärk on parandada teadlaste ja ettevõtjate koostööd suurendamaks teaduse mõju riigi majandusarengule. & ...
    Loe edasi..

  • Plaaniline katkestus ID-kaardi ja mobiil-ID teenustes 13.01.2017

    Ajavahemikul 19. jaanuar kell 23.00 kuni 20. jaanuar kell 1.00  teeb AS Sertifitseerimiskeskus oma infosüsteemides plaanilisi hooldustöid. Selle käigus võib esineda antud ajavahemikus kuni 1-tunnine katkestus Sertifitseerimiskeskuse sertifitseerimise infosüsteemis. ...
    Loe edasi..

  • Euroopa majandus tugevneb kõige kiuste 13.01.2017

    Euroala agregeeritud majandusliku kindlustunde indikaator on viimastel kuudel jõudsalt kosunud ning jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2011. aastast. Suurtest euroala riikidest on ehk üllatuslikult tõusnud majanduskindlus kõige enam Prantsusmaal.
    Loe edasi..

  • Uuring: jagamismajanduse käive Eestis oli mullu üle 40 miljoni euro 13.01.2017

    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ning Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic ASi poolt läbi viidud uuringust selgub, et kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori käive oli 2016. aastal 40,3 miljonit eurot. --related-- Analüüsi tulemust ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
puhkuste ajakava 2017
Töövahendid
Naljanurk

"Teie elukutse?"

"Tööandja." 

"Kellele Te tööd annate?"

"Teile, härra kohtunik!!!"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Jaanuar 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.01

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • taiskasvanute koolituskeskus
  • pakkas
  • Maksuskoop
  • epood
 

merit jaanuar

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
240866  Foorumi postitust
344  E-poe toodet
99  Koolitust
20938  Artiklit
50209  Registreerunud kasutajat
34877  Nädalakirja tellijat
32276  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2015