auto koolitus
Kolmapäev, 20. Juuni
 

Muutused Rootsi majanduses piiravad Eesti eksporti

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Eksportivaid ettevõtteid on varasemalt soosinud Rootsi kiire majanduskasv ja aktiivne elamuehitus. Koos sealsete kinnisvarahindade languse ja krooni nõrgenemisega euro suhtes, on nüüdseks kahanenud aga ka nõudlus Eesti kaupade järele.

Rootsi majanduskasv on Eesti eksportijaid soosinud

Rootsi, Eesti suuruselt teise kaubanduspartneri, majanduse käekäik on viimastel aastatel andnud eksportivatele ettevõtetele põhjust rõõmustamiseks. Ajal, kui Soome – Eesti ekspordi ehk kõige traditsioonilisema sihtkoha – majandus vireles, oli Rootsi üks kiireima majanduskasvuga piirkondi kogu Euroopas. Kiire nõudluse tõus võimaldas siinsetel ettevõtetel müüa Rootsis suuremaid kaubakoguseid kui iial varem ja pakkus mõnele ka võimaluse keeruliseks peetavale turule siseneda.

Eesti seisukohast võttes ei ole vähetähtis see, mille arvelt Rootsi kasv tuli – nimelt aktiivne elamuehitus ja sisetarbimine. Mobiilsideseadmete kõrval on Eesti peamised ekspordiartiklid Rootsi otse või kaude seotud just inimeste huviga soetada uus kodu – puittooted, valmismajad, mööbel jms. Telekommunikatsioonielektroonika osatähtsus Rootsi suunduvas ekspordis on pidevalt alanenud. Kui 2014. aastal moodustasid elektriseadmed pea 60% Rootsi minevast ekspordist, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis kõigest 28%. 2014. aastaga võrreldes eksporditi mullu Rootsi aga näiteks 160% enam ehitussegusid ja -kive, 80% rohkem mööblit ja puitmaju ning 45% enam tekstiiltooteid. Kuigi eurodes mõõdetuna ei ole kasv niivõrd muljetavaldav, ei saa märkimata jätta ka väikelaevade ekspordi kahekordistumisest Rootsi suunal. Tulevikku silmas pidades, võiks just see olla üks ärisuund, milles Eesti ettevõtted saaksid omada nii konkurentsieelist, kui teenida märksa kõrgemat lisandväärtust.

Majanduskasv püsib, kuid selle alus muutub

Ei saa öelda, et Rootsi majandusele ka täna oleks põhjust halva pilguga vaadata. Mullu küündis niigi väga rikka riigi majanduskasv 2,4%ni, sellel aastal oodatakse 2,6% suurust SKP kasvu. Küll on oluliselt muutumas kasvu allikad – senine sisenõudlusel põhinenud kasv asendub tööstuse ja ekspordi jõulisema esile tõusuga.

Kõige selgemaks muutuseks on Rootsi ehitusturu jahtumine. Viimase nelja aasta jooksul kerkisid Rootsi elamuehitusmahud pea 90% võrra. Hoolimata pakkumise olulisest suurenemisest, tõusid kinnisvarahinnad sama perioodi vältel umbes 50%. Trend pöördus eelmise aasta augustis, kui hinnatõus kauaoodatud langusega asendus. Korrektsioon jäi küll suhteliselt piiratuks. Eluasemekinnisvara hinnataset mõõtev Valueguard’i HOX indeks on oma tipust langenud kõigest 6-7%. Ettevaatavad indikaatorid ennustavad edasiseks isegi väikest hinnatõusu. Siiski on hindade pidurdumine olnud piisav, et manitseda kinnisvaraarendajaid ettevaatlikkusele. Seetõttu kahaneb eluasemehituse maht 65 000 alustatud ehitusprojektilt eelmisel aastal umbes 50 000 projektini, mis minevikuga võrreldes on sellegipoolest üsna kõrge tase.

Kinnisvaraturu pidurdumine on langusse viinud ka Eesti ekspordi

Pea üheaegselt Rootsi kinnisvaraturu aeglustumisega, muutis suunda ka Eesti eksport. Kui jätta kõrvale üldpilti moonutav elektriseadmete tootegrupp, mille all valdavalt mobiilsidetehnoloogiat Rootsi viiakse, siis pöördus eksport langusesse mullu oktoobris. Languse on põhjustanud valdavalt just kinnisvaraturuga seotud kaubad nagu puitmajad ja mööbel. Käesoleva aasta esimeses kvartalis müüdi neid Rootsi 10% võrra vähem kui mullu.

Joonis 1. Kaubaeksport Rootsi 2018. I kvartalis võrreldes sama ajaga 2017. aastal, %.

Negatiivse trendi taustal tuleb siiski meeles pidada, et ajaloolises plaanis on tegemist endiselt väga hea tasemega – ekspordime neid samu kaupasid Rootsi kolmandiku võrra enam kui kõigest kolm aastat tagasi. Ka ei tohiks Rootsi kinnisvaraturu aeglustumine näiteks puitmajatootjaid niivõrd valusalt puudutada, kuna nõudlus eramajade järgi on püsinud oluliselt stabiilsemana, kui on seda olnud korteriturg. Pikemaajaliselt toetab Rootsi kinnisvaraturgu soodus demograafia. Sealne sündimusmäär ületab oluliselt nii Eestit kui Euroopa Liidu keskmist näitajat. Lisaks on Rootsi jätkuvalt väga atraktiivne sihtriik sisserändajatele ja seda mitte vaid kolmandatest riikidest pärit inimeste jaoks, vaid sealsed tugevad ettevõtted tõmbavad ligi helgeid päid üle Euroopa.

Rootsi majanduskasvus suureneb tööstuse ja ekspordi tähtsus

Muidugi on Eesti eksport Rootsi komplekssem, kui vaid puitmajade ja mööbli müük. Lisaks telekommunikatsioonivaldkonnale on Eestis tegutsevaid ettevõtjaid kaasatud ka teiste sealsete ettevõtete tootmisahelatesse, mis Rootsi ekspordi head väljavaadet silmas pidades peaks panustama ka siinsete üksuste tulemuste paranemisse. Rootsi tööstustoodang ja uute tellimuste arv on liikunud selges tõusujoones. Esimeses kvartalis ulatus tööstustoodangu kasv püsihindades lausa 7%ni. Kasvu peamine vedaja on suurenenud nõudlus peamistel sihtturgudel Euroopas. 2018. aasta kahel esimesel kuul suurenes tähtsamatest sihtkohtadest eksport Saksamaale 12%, Norra 9% ja Soome 8%. Ainus oluline turg, kus Rootsi eksportöörid ei suutnud käivet kasvatada, oli aasta alguses Suurbritannia. Oodatavalt kiireneb Rootsi ekspordikasv tänavu mulluselt 3,7%lt 7%ni.

Joonis 2. Rootsi kaubaekspordi kasv (%) ja euro kurss Rootsi krooni suhtes (SEK)

Ekspordi edendamisel on abiks olnud Rootsi krooni madal kurss võrreldes euroga. Viimase aasta jooksul on Rootsi kroon kaotanud euro suhtes 6,5% oma väärtusest, mis on arenenud riigi valuuta kohta suur muutus. Krooni madala kursi põhjuseid tuleb otsida sealsest keskpangast, kelle rahapoliitika püsib turuosaliste ootustele vaatamata jätkuvalt ülileebena. Analüütikute hinnangul on Rootsil odavast kroonist samas aina vähem võita, sest kasvu piirab pigem pakkumine kui nõudlus. Tööstuse tootmisvõimsuse rakendatuse tase on jõudnud samale tasemele finantskriisi eelse tipuga ja töötuse määr alaneb tänavu kõigest 6%ni. Selle asemel on tugeva surve alla sattunud jaekaubandusettevõtted, kes tiheda konkurentsi tõttu ei suuda impordihindade kallinemist tarbijatele üle kanda. Mis puudutab keskpanga intressipoliitikat, siis näib aina tõenäolisemana, et järgmisesse majanduskriisi siseneb Rootsi ilma võimaluseta intressikärbete abil majandust toetada.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Möödunud aasta oli turismis rekordiline 13.06.2018

    2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. ...
    Loe edasi..

  • Kuidas jagada globaliseerumisest tulevaid võite? 12.06.2018

    Populistide võidukäik on pannud majandusteadlased julgemalt arutama selle üle, kes globaliseerumisest võidab ja kas segased ajad poliitikas võivad olla just sellest tingitud? Muutunud tuuled maailmapoliitikas Viimaste aastate pöördelised sündmused poli ...
    Loe edasi..

  • Temperatuur on juba liiga kõrge 11.06.2018

    Eesti Panga president Ardo Hansson rääkis ajalehele Sakala Eesti ja euroala majandusest ning sealhulgas Itaalia olukorrast. Eesti majandus podiseb keskpankuri meelest juba liiga kuumal tulel. Riigi investeeringud võivad erasektori omad kõrvale tõrjuda. ...
    Loe edasi..

  • Inflatsioon stabiliseerus kolmel protsendil 07.06.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3 protsenti. Euroalas toimus inflatsiooni oluline kiirenemine energiahindade ja teenuste ning väiksemal määral toidu kallinemise tõttu. Euroala ...
    Loe edasi..

  • Jooksevkonto peegeldab suurt kaubavahetuse puudujääki 07.06.2018

    Jooksevkonto viitab varasemast aktiivsemale investeerimistegevusele. Majanduse põhinäitajaid moonutavad üksikud suured tehingud. Majanduse välismaalt rahastamise osas suuri muutusi ei toimunud. Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eur ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Liandre
  • Vapiano
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256127  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
80  Koolitust
22350  Artiklit
52736  Registreerunud kasutajat
36242  Nädalakirja tellijat
33390  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017