Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruande kohaselt peab Eesti tegema täiendavad jõupingutusi põlevkivist sõltuvuse vähendamiseks ning rohelisema majanduse suunas liikumiseks.
OECD esimene Eestit käsitlev keskkonnatoime aruanne soovitab teha tööd energiatõhususe parandamiseks, osta senisest enam puhast energiat Euroopa elektriturult ning suurendada taastuvenergiaallikatesse tehtavaid investeeringuid. Põlevkivi kaevandamise tõttu elektrienergia tootmiseks on Eesti majandus OECD riikide võrdluses kõige süsinikumahukam ning energiamahukuselt kolmas riik, teatas organisatsioon.
"Põlevkivist sõltuvuse vähendamine on Eesti number üks majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne proovikivi ning riik ei saa oodata tegevusetult põlevkivivarude ammendumist," lausus OECD keskkonnadirektor Simon Upton raporti tutvustusel Tallinnas."Riigi majanduse ning inimeste tervise ja heaolu nimel peab Eesti leidma viisi oma majanduse rohelisele teele suunamiseks täna," lisas ta.
Eestis tuleb 70 protsenti energiast põlevkivist. 2014. aastal oli põlevkivitööstuse CO2-heitkogus sisemajanduse koguprodukti (SKP) ühiku kohta 533 tonni. OECD keskmine oli 226 tonni. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus kasvas aastatel 2000-2014 aga 23 protsenti, mis jääb küll alla sama perioodi majanduskasvule – 64 protsenti, kuid mis sellele vaatamata on OECD riikidest Türgi ja Korea järel kolmas kõrgeim kasv.
Tänu riiklikele biomassi- ja tuuleenergia tootmise toetustele ning biomassi ulatuslikule kasutamisele soojuse tootmisel, täitis Eesti oma EL-i 2020. aastaks seatud eesmärgi suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu 25 protsendini kogu energiatarbimises juba 2011. aastal. Samas on riik taastuvenergiaallikatest elektritootmise näitaja poolest OECD riikide seas jätkuvalt üks kehvemaid. Lisaks seavad tänased süsiniku- ja elektrihinnad küsitavuse alla uute tuuleenergia projektide majandusliku kestlikkuse.
Keskkonnatasud olid Eestis kõrgeimal tasemel 2010. aastal, mil moodustasid 2,9 protsenti SKP-st. 2014. aastal langesid keskkonnatasud 2,6 protsendile SKP-st ning selle näitajaga on Eesti OECD liikmesriikide võrdluses ülemise kolmandiku hulgas. Sellele vaatamata on Eestil nii heitkoguste kui muude keskkonnatasude tõstmiseks ruumi küllaga, märgib OECD raportis.
Eesti õhukvaliteet tervikuna on hea, kuid põlevkivi kaevandamine ja töötlemine Ida-Virumaa kirdeosas saastab nii õhku, pinnast kui vett ning piirkonna elanikud kannatavad enam hingamis- ja südame-veresoonkonnahaiguste all, seisab raportis.
Võrreldes EL-i keskmisega tekib Eestis 35 korda rohkem ohtlikke jäätmeid, millest 98 protsenti tuleneb põlevkivi põletamisest ja rafineerimisest. Põlevkivijäätmete ladestamiseks kasutatavatest, eriti nõukogude ajast pärit prügilatest eralduv nõrgvesi saastab põhjavett. Kuna kaevandatava põlevkivi kvaliteet langeb, tuleb suurendada kaevandusmahtusid, mistõttu on alates 2005. aastast ohutute kaevandusjäätmete hulk suurenenud 40 protsendi võrra.
Keskkonnatoime aruanne soovitab Eestil töötada välja ja rakendada spetsiaalsed meetmed kliimamuutustega kohanemiseks, et saavutada Eesti 2030. ja 2050. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. Samuti tuleks OECD arvates Eestil vähendada heitmete teket kasutades ära Euroopa elektriturgudel olevaid võimalusi, suurendades elektritootmises põlevkivi arvelt taastuvenergiaallikate osakaalu ning tõstes energiatõhusust.
Põlevkivi osakaalu vähendamine peaks toimuma ühiskondlikult vastutustundlikult põlevkivisektoris töötavate inimeste ümberõppe, töövõimaluste leidmise ja sotsiaalsete garantiide tagamise teel, märgib OECD.
Lisaks peaks Eesti ka tugevdama meetmeid tööstuslikust elektritootmisest, transpordi- ja põllumajandussektorist tingitud heitkoguste vähendamiseks.
