Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) langetas taas Eesti käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi; kui suvel langetas organisatsioon majanduskasvu 0,7 protsendipunkti 1,8 protsendile, siis vastavaldatud hinnangus on OECD toonud seda veel alla 0,6 protsendipunkti 1,1 protsendile.
OECD vähendas ka Eesti 2017. aasta majanduskasvu prognoosi. Kui suvel ootas organisatsioon Eestile tulevaks aastaks 3-protsendilist sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu, siis nüüdseks ootab organisatsioon Eestile 2,4-protsendilist majandustõusu.
Organisatsiooni hinnangul on Eesti tulevase majanduskasvu, mis 2018. aastal peaks küündima 2,9 protsendini, peamiseks mootoriks sisetarbimine. Eratarbimise tase on jätkuvalt kõrge ja Euroopa Liidu vahendite kasutuselevõtmisega seoses kasvavad ka avaliku sektori investeeringud.
Samas vaatamata soodsale majanduskeskkonnale ja headele finantseerimisvahenditele erasektori investeeringud taastuvad aeglaselt. OECD prognoosib Eesti ekspordi kasvu, mida toetab välisnõudluse taastumine. Samas võib probleemiks osutuda kiire palgakasvu keskkonnas eksporttoodete hindade konkurentsivõime.
Eesti eelarvepoliitika tuleval aastal pisut lõdveneb, kuid jääb siiski struktuursesse tasakaalu. Puudused pankrotiprotsessides, väikeettevõtete piiratud juurdepääs laenudele ja tööjõupuudus vähendavad kapitalikulutusi ja produktiivsuse kasvu. OECD hinnangul tuleks Eestil reformida õigussüsteemi, edendamaks uusi ettevõtete rahastuse meetodeid ja tugevdamaks vajaminevate oskustega tööjõu pakkumist.
Madalaima avaliku sektori võlatasemega riigina OECD-s on Eesti eelarvepositsioon väga tugev ja kindel. Selle positsiooni alternatiivkulu on OECD hinnangul kõrge, arvestades soodsaid laenutingimusi ja vajadust kasvu kiirendavate meetmete järele.
Eelarvest võiks rahastada meetmeid, mis suurendavad konkurentsivõimet ja võimaldaksid kõigil ühiskonna gruppidel majanduskasvust osa saada. Selleks võiks OECD hinnangul laiendada tööturupoliitika meetmeid ja vähendada tööjõumakse.
