Tööjõukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangus on kasumite ja ära jäänud investeeringute arvelt kasvanud majanduskriisi aegsele tasemele. Sellest hoolimata on ettevõtjad tööturu arengute osas optimistlikud.
Palga- ja ettevõtlustulude tasakaalustamatus võib süveneda
Kolmapäeval (20.04.2016) avaldas põhjalikuma ülevaate viimase poolaasta arengutest tööturul Eesti Pank. Sarnaselt teistele Eesti majanduse käekäiku jälgivatele analüütikutele, valmistab ka keskpanga ekspertidele muret kiire palgakasv, mis majanduses toimuvaga ühte jalga ei käi. Arvestades Eesti elanike sissetulekute mahajäämust jõukamatest lähiriikidest, on töötaja seisukohalt palganumbri suurenemine loomulikult tervitatav, kuid selle aluseks peab olema tööandja võime ka ettevõttena senisest enam teenida. Eelmisel aastal kahanesid ettevõtlussektori tulud terve aasta vältel. Aeglase majanduskasvu tõttu on kiiresti kasvanud tööjõu ühikukulu, mis ohustab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.
Rahandusministeeriumi viimane majandusprognoos kõrvutab tänast olukorda juba viimase majanduskriisi ajaga. Palgakulu kasv on enam kui kolm aastat ületanud majanduse nominaalkasvu, mis tähendab, et majanduses loodud lisandväärtusest kuulub aina suurem hulk palkade maksmiseks. Eelmisel aastal moodustasid töötajatel makstud hüvitised SKP-st 48% – viimati oli see näitaja nii kõrgel tasemel majanduskriisi sügavaimas punktis 2008. ja 2009. aastal. Kiire palgakasvu tagajärjeks on olnud kasumite ja investeeringute järsk vähenemine, millel on ettevõtetele ohtlik tagajärg. Reservide vähenemine kahandab võimalust, et ettevõtte tõsisemate majandusprobleemide tekkimisel suudaks ellu jääda. Tegemata jäänud investeeringud mõjutavad aga tulevast teenimispotentsiaali – kui ettevõte ei suuda äri arengusse investeerida, kahaneb konkurentidega võrreldes tootlikkus, mis lõppeb ühel päeval ettevõtte sulgemisega.
Asjatundjatele on hõive ja sissetulekute niivõrd kiire kasv aeglase majanduskasvu tingimustes andnud parajalt mõtteainest ja väga head selgitust ei ole sellele senini leitud. Eesti Pank püüab vastuolu seletada sellega, et majanduskasvu aeglustumine polnud laiapõhjaline, vaid sellesse andsid märkimisväärse panuse teatud tegevusalad, mille osakaal hõives pole kuigi suur. Kahjuks ei saa keskpanga arvamusega nõustuda – suurima negatiivse panuse eelmise aasta majanduskasvu andsid veonduse ja laonduse ning ehituse tegevusalad, kus töötas 17% kõigist tööga hõivatud inimestest. Loodud lisandväärtus vähenes ka töötlevas tööstuses, mis tööjõu-uuringu andmetel oli eelmisel aastal tööandjaks enam kui 120 000 inimesele. Töötajate arv ja palk kasvas paljudel tegevusaladel, kus müügitulu eelmise aastaga võrreldes vähenes.
Olulisi muutusi tööturul ei ole vähemalt tänaste andmete põhjal ette näha ka sellel aastal. Eelmise aasta keskpaigast suurenema hakanud registreeritud töötus on jätkanud kasvamist ka sellel aastal, kuid aeglases tempos. Inimeste ootused tööturule aasta alguses küll järsult halvenesid, mille algpõhjuseks on tõenäoliselt meedias laialdast kajastust leidnud uudised suurkoondamiste kohta. Ettevõtete hinnangud hõive kasvule on seevastu aga paranenud nii ehituses, tööstuses kui teenindussektoris. Et Eesti majanduskasv jääb prognoosi kohaselt suhteliselt madalaks ka sellel aastal, võib palga- ja ettevõtlustulude tasakaalustamatus veelgi süveneda.
Joonis 1. Müügitulu ja tööjõukulu kasv 2015. aastal töötajate arvult suurimatel tegevusaladel
Miks on Eestis vähem töötuid kui Lätis ja Leedus?
SEB Balti perede majandusülevaate esitlusel pälvis muude teemade hulgas tähelepanu, et lisaks kõrgemale palgale on Lätist-Leedust märkimisväärselt paremad ka mitmed muud Eesti tööturunäitajad. Kui majanduskriisi ajal suurenes kõigis kolmes riigis töötus pea 20%-ni või isegi üle selle, siis kriisist taastumine on Eestis toimunud oluliselt kiiremini. 2015. aastaks oli Eestis kahanenud töötus 6% piirimaile, samas kui Leedus küündis see 9% ja Lätis 10%-ni.
Sama küsimust analüüsib viimases tööturuülevaates ka keskpank, kes nimetab võimalike põhjustena Eesti tööturu suuremat paindlikkust ja erinevusi rändes. Eesti on ainus Balti riik, kes on turvalise paindlikkuse printsiibist lähtudes põhjalikult uuendanud oma tööseadusandlust. Töötajate koondamise odavamaks ja lihtsamaks muutmine võib inimlikkust vaatenurgast tunduda küsitav, kuid kui ettevõtte võime töötajate arvu vabalt reguleerida on piiratud, siis majandus¬keskkonna halvenedes võib ettevõtte pankrotistuda ja töö kaotavad kõik töötajad. Piirangud muudavad range tööseadusandlusega riikides tööandjad ettevaatlikumaks ka uute töökohtade loomisel. Seetõttu on Eestis kehtestatud ühtne töötuskindlustus, mis pehmendab koondamist nii töötaja kui tööandja jaoks.
Tõenäoliselt põhjustab erinevusi töötuse määras ka erinevused inimeste rändes. Kõiki Balti riike on puudutanud tööealiste inimeste väljaränne jõukamatesse riikidesse, kuid Lätis ja Leedus on see olnud märkimisväärselt ulatuslikum. Lahkunud on just aktiivsed inimesed, kes leiaks tööd ka kodumaal. Eesti suur eelis on Soome geograafiline ja kultuuriline lähedus, mis on võimaldanud ajutist tööalast rännet. Lätist-Leedust on paljud aga lahkunud jäädavalt. Lätis ja Leedus on suhteliselt suurem ka tööpuuduse määr maapiirkondades ja väiksem tööalane pendelränne.
