Valitsuse 21. juuni 2018. a otsuse järgi on uuel õppeaastal riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot laenutaotleja kohta.

Õppelaenu maksimaalmäära kehtestamisel arvestati seda, et laenu võtjaid on väga vähe ja sellisel tasemel maksimaalmäära juures tekib õppuritel lõpetamise järel märkimisväärne laenukoormus. Lõppeval õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 1920 eurot.

Õppelaenu sihtrühma olukord on palju muutunud võrreldes õppelaenu algusaastatega. Täiskoormusega õppijad ei pea enam õppemaksu maksma, samuti on suurendatud üliõpilaste toetuspaketti – lisandunud on vajaduspõhine õppetoetus ja eritoetus ning mitmed stipendiumid.

Kui 2008/2009. õppeaastal võttis õppelaenu 38% õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2016/2017. õppeaastal ainult 6% ehk ligikaudu kolm tuhat õppijat.

Laenuvõtjate osakaalu vähenemist on mõjutanud muu hulgas asjaolu, et alates 2009. aastast ei kustutata enam õppelaenu avaliku sektori töötajatel ja alla 5-aastast last kasvatavatel vanematel. Üldine sotsiaal-majanduslik  olukord on paranenud ning inimesed teadvustavad paremini finantskohustustega seotud riske ja võimalikke tagajärgi.

Õppelaenu saavad võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti  ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Alates 2015/2016. õppeaastast saavad võtta õppelaenu ka osakoormusega õppijad.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks.