aastaaruanne 2017
Laupäev, 17. Veebruar
 

Pankade tulumaksustamise erikord võib ohustada finantsstabiilsust

Finantssektori toimimist ohustavad riskid on 2017. aasta sügisel väikesed. Riske vähendavad majanduse elavnemisega kaasnev tulude kasv, ettevõtete ja majapidamiste suhteliselt suured finantspuhvrid ning pangandussektori suur omakapital.

Koos majandusaktiivsuse tõusuga on tugevnenud Eesti ettevõtete ja majapidamiste finantsseis. Eksporti ja seeläbi majanduskasvu on toetanud väliskeskkonna paranemine, kuid ka sisenõudlus. Enamikku majandusharusid iseloomustas mõõdukas elavnemine. Ettevaates on oluline, et varasematel aastatel languses olnud ettevõtete investeeringud taas suureneksid. Samuti on majapidamiste majanduslik olukord hea, millele viitavad kindlustunde paranemine, sissetulekute kasv ja madal tööpuudus.

Kuigi ettevõtete kasum on müügitulu kasvu mõjul taas suurenenud, jääb palgasurve ka ettevaates kasumlikkust ohustama. Majanduskasvu kiirenemine suurendab võimalust, et müügitulu kasv jätkub ka edaspidi. See sõltub siiski ka sellest, kas ettevõtted suudavad tõsta tootlikkust, kuna palgakasv võib taas kiireneda. Vähene kasumlikkus ja investeeringute langus võib omakorda vähendada ettevõtete konkurentsivõimet ja seega pikapeale ka tulusid. Ettevõtete kasumi kahanemine võib halvendada ettevõtete laenumaksevõimet ja pankade laenuportfelli kvaliteeti.

Veel samal teemal

Majanduskasvu hoogustumine võib suurendada eluasemeturu aktiivsust ja kiirendada hinnakasvu. Viimasel paaril aastal on turule tulnud palju uut elamukinnisvara, mis on aidanud tasakaalustada nõudluspoolsest survest tulenevat hinnakasvu. Samas võivad majapidamised paranenud kindlustunde ja jätkuvalt kiire palgakasvu mõjul rohkem laenu võttes üle hinnata laenumaksevõimet tulevikus. Eesti Pank ei hinda laenumahtude praegust kasvu liiga kiireks, kuid jälgib tähelepanelikult tehingute arvu laenuturul ja pankade laenuandmise standardeid, olles vajadusel valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid kommertspankadele. Laenumahtude kasvu kiirenemine võib suurendada pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes.

Ärikinnisvara rahastamisega seotud risk on suurenenud. Kuna pakkumine on märkimisväärselt suurenenud, ei pruugi kõigile büroopindadele nõudlust jätkuda ja nende omanike laenumaksevõime võib halveneda. Ärikinnisvara on finantseeritud suures osas omavahendite ning teistelt ettevõtetelt ja pangandusvälisest finantssektorist kaasatud laenudega. Pankade laenuportfellis ei ole kinnisvaraettevõtete laenude osa küll kasvanud, kuid on endiselt suur.

Pangandussektori finantsseis püsib tugev. Pankade laenuportfelli kvaliteet on hea ning laenukahjumid väikesed. Kasumit teeniti eelmise aastaga võrreldavas mahus ning enamiku pankade omavahendid suurenesid. Pankade tulumaksu suhtes kehtestatud erikord võib innustada panku rohkem dividende maksma. See omakorda nõrgendaks pangandussektori vastupanuvõimet kriisiolukordades. Riskiks on ka laenutegevuse võimalik liikumine pankade tütarettevõtetesse, mis võib maksumuudatuse mõjul hoogustuda.

Põhjamaadest tulenevad riskid võivad Eesti finantssektorit haavata likviidsuse vähenemise ning eksportivate ettevõtete laenumaksevõime halvenemise kaudu. Rootsi kinnisvarahinnad on pikka aega kasvanud ja majapidamiste võlakoormus on teiste riikidega võrreldes väga suur. Kinnisvarahindade ja laenamise kiire kasv jätkus seal ka 2017. aasta esimesel poolel. Juhul kui Rootsi kinnisvaraturust tulenevad riskid realiseeruksid, võivad emapangad vähendada Eestis tegutsevate tütarpankade või filiaalide rahastamist, mille tulemusena väheneks laenupakkumine ja Eesti majanduse rahastus tervikuna. Samuti vähendaks Põhjamaade majandusaktiivsuse langus nõudlust Eesti ekspordi järele, mis omakorda halvendaks eksportivate ettevõtete laenumaksevõimet.

Eesti Panga kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed on hetkel piisavad, et tulla toime peamiste finantssüsteemi toimimist ohustavate riskidega. Pankade vastupanuvõimet riskide suhtes, mis tulenevad ekspordi vähenemisega kaasnevast ettevõtete maksevõime halvenemisest, aitab kindlustada kõikide pankade suhtes kehtiv 1% süsteemse riski puhvri nõue. Süsteemselt oluliste kommertspankade toimekindlust toetavad neile kehtestatud täiendavad puhvrinõuded. Eluasemelaenude kiire kasvuga seotud riske aitavad vähendada laenutingimusi reguleerivad nõuded, mille Eesti Pank on ennetava abinõuna kehtestanud. Liigkiire palgakasvu ja laialdase ehitustegevusega kaasnevaid riske aitaks vähendada ka majandustsüklit tasakaalustav riigieelarve poliitika.

Eesti süsteemselt oluliste kommertspankade hulka lisandub AS LHV Pank. Eesti Pank hindab Eestis tegutsevate pankade olulisust siinses finantssüsteemis üldjuhul kord aastas. Tänavu oktoobris otsustas Eesti Pank lisada Eestis süsteemselt oluliste pankade hulka lisaks Swedbankile ja SEB Pangale ka LHV Panga. Võrreldes aastataguse hindamisega on LHV Panga turuosa finantssüsteemis kasvanud. LHV Panga kui süsteemselt olulisele panga suhtes kohaldatakse alates 2018. aastast täiendavat puhvrinõuet 0,5%. Swedbanki ja SEB Panga suhtes jääb kehtima täiendav 2% puhvrinõue.

Eesti Pank peab hetkel vajalikuks hoida vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0% tasemel. Reaalsektori võlakoormus ehk võla ja SKP suhtarv ei ole viimase kolme aasta jooksul suurenenud ning koguvõlg on kasvanud suhteliselt tagasihoidlikult. Majanduse kasvades võlakohustuste kasv lähiaastatel küll kiireneb, kuid prognoosi järgi ei ületa see püsivalt ja oluliselt nominaalse SKP kasvu. Lisaks ei ole pankade laenustandardid ja -tingimused leebemaks muutunud ega pankade finantsvõimendus suurenenud. Kui ettevõtete ja majapidamiste võlakoormuse kasv peaks Eestis oluliselt ja püsivalt kiirenema, võib Eesti Pank kehtestada pankadele vastutsüklilise kapitalipuhvri hoidmise nõude. 

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Eesti finantssektor on hästi kapitaliseeritud 16.02.2018

    Riikliku järelevalve alla kuuluvad finantssektori ettevõtted on hästi kapitaliseeritud. Siin tegutsevad pangad, fondivalitsejad, investeerimisühingud, makseasutused ning elukindlustus- ja kahjukindlustusseltsid täidavad finantsinspektsiooni avaldatud 2017. aasta kolmanda kvartali andmete põhjal kapitalinormatiive suure varuga.
    Loe edasi..

  • Rahastamisvõimalused on majanduskasvu jätkumiseks soodsad 15.02.2018

    Ettevõtete võime oma tegevust ja investeeringuid omavahenditest rahastada on kasvanud, ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele on endiselt hea, tänu sissetulekute kasvule suudab rohkem inimesi säästa ja laenu võtta, intressid püsivad laenuvõtja jaoks soodsad, Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime on hea.
    Loe edasi..

  • Üle 10 protsendi ICO-dega kaasatud rahast varastatakse 13.02.2018

    Ernst & Young krüptovarade uuringu kohaselt varastatakse üle 10 protsendi plokiahela platvormidel kaasatud rahastusest (ICO-dest). --related-- EY krüptovaluutadesse investeerimise riske käsitleva uuringu kohaselt kaob või varastatakse küberrünnakute kä ...
    Loe edasi..

  • Innovatsiooni võimalused põllumajanduses 12.02.2018

    Kuigi põllumajandust ei tajuta ühiskonnas uuendusmeelsena, on tegemist ühe teadusmahukama tootmisharuga. Innovatsiooni võtmeküsimus seisneb selles, kuidas me oskame oma teadmisi uuel moel ära kasutada. OECD avaldab 13. veebruaril raporti põllumajanduse tootli ...
    Loe edasi..

  • Kaubavahetus oli mullu rekordtasemel 09.02.2018

    Kaupade eksport suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 8% ja import 9%. 2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,8 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro väärtuses.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Manpower
  • Fortumo
  • Manpower
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252837  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
81  Koolitust
23054  Artiklit
52409  Registreerunud kasutajat
36136  Nädalakirja tellijat
33353  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017