kalendrid 2018
Neljapäev, 23. November
 

Pankade tulumaksustamise erikord võib ohustada finantsstabiilsust

Finantssektori toimimist ohustavad riskid on 2017. aasta sügisel väikesed. Riske vähendavad majanduse elavnemisega kaasnev tulude kasv, ettevõtete ja majapidamiste suhteliselt suured finantspuhvrid ning pangandussektori suur omakapital.

Koos majandusaktiivsuse tõusuga on tugevnenud Eesti ettevõtete ja majapidamiste finantsseis. Eksporti ja seeläbi majanduskasvu on toetanud väliskeskkonna paranemine, kuid ka sisenõudlus. Enamikku majandusharusid iseloomustas mõõdukas elavnemine. Ettevaates on oluline, et varasematel aastatel languses olnud ettevõtete investeeringud taas suureneksid. Samuti on majapidamiste majanduslik olukord hea, millele viitavad kindlustunde paranemine, sissetulekute kasv ja madal tööpuudus.

Kuigi ettevõtete kasum on müügitulu kasvu mõjul taas suurenenud, jääb palgasurve ka ettevaates kasumlikkust ohustama. Majanduskasvu kiirenemine suurendab võimalust, et müügitulu kasv jätkub ka edaspidi. See sõltub siiski ka sellest, kas ettevõtted suudavad tõsta tootlikkust, kuna palgakasv võib taas kiireneda. Vähene kasumlikkus ja investeeringute langus võib omakorda vähendada ettevõtete konkurentsivõimet ja seega pikapeale ka tulusid. Ettevõtete kasumi kahanemine võib halvendada ettevõtete laenumaksevõimet ja pankade laenuportfelli kvaliteeti.

Veel samal teemal

Majanduskasvu hoogustumine võib suurendada eluasemeturu aktiivsust ja kiirendada hinnakasvu. Viimasel paaril aastal on turule tulnud palju uut elamukinnisvara, mis on aidanud tasakaalustada nõudluspoolsest survest tulenevat hinnakasvu. Samas võivad majapidamised paranenud kindlustunde ja jätkuvalt kiire palgakasvu mõjul rohkem laenu võttes üle hinnata laenumaksevõimet tulevikus. Eesti Pank ei hinda laenumahtude praegust kasvu liiga kiireks, kuid jälgib tähelepanelikult tehingute arvu laenuturul ja pankade laenuandmise standardeid, olles vajadusel valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid kommertspankadele. Laenumahtude kasvu kiirenemine võib suurendada pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes.

Ärikinnisvara rahastamisega seotud risk on suurenenud. Kuna pakkumine on märkimisväärselt suurenenud, ei pruugi kõigile büroopindadele nõudlust jätkuda ja nende omanike laenumaksevõime võib halveneda. Ärikinnisvara on finantseeritud suures osas omavahendite ning teistelt ettevõtetelt ja pangandusvälisest finantssektorist kaasatud laenudega. Pankade laenuportfellis ei ole kinnisvaraettevõtete laenude osa küll kasvanud, kuid on endiselt suur.

Pangandussektori finantsseis püsib tugev. Pankade laenuportfelli kvaliteet on hea ning laenukahjumid väikesed. Kasumit teeniti eelmise aastaga võrreldavas mahus ning enamiku pankade omavahendid suurenesid. Pankade tulumaksu suhtes kehtestatud erikord võib innustada panku rohkem dividende maksma. See omakorda nõrgendaks pangandussektori vastupanuvõimet kriisiolukordades. Riskiks on ka laenutegevuse võimalik liikumine pankade tütarettevõtetesse, mis võib maksumuudatuse mõjul hoogustuda.

Põhjamaadest tulenevad riskid võivad Eesti finantssektorit haavata likviidsuse vähenemise ning eksportivate ettevõtete laenumaksevõime halvenemise kaudu. Rootsi kinnisvarahinnad on pikka aega kasvanud ja majapidamiste võlakoormus on teiste riikidega võrreldes väga suur. Kinnisvarahindade ja laenamise kiire kasv jätkus seal ka 2017. aasta esimesel poolel. Juhul kui Rootsi kinnisvaraturust tulenevad riskid realiseeruksid, võivad emapangad vähendada Eestis tegutsevate tütarpankade või filiaalide rahastamist, mille tulemusena väheneks laenupakkumine ja Eesti majanduse rahastus tervikuna. Samuti vähendaks Põhjamaade majandusaktiivsuse langus nõudlust Eesti ekspordi järele, mis omakorda halvendaks eksportivate ettevõtete laenumaksevõimet.

Eesti Panga kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed on hetkel piisavad, et tulla toime peamiste finantssüsteemi toimimist ohustavate riskidega. Pankade vastupanuvõimet riskide suhtes, mis tulenevad ekspordi vähenemisega kaasnevast ettevõtete maksevõime halvenemisest, aitab kindlustada kõikide pankade suhtes kehtiv 1% süsteemse riski puhvri nõue. Süsteemselt oluliste kommertspankade toimekindlust toetavad neile kehtestatud täiendavad puhvrinõuded. Eluasemelaenude kiire kasvuga seotud riske aitavad vähendada laenutingimusi reguleerivad nõuded, mille Eesti Pank on ennetava abinõuna kehtestanud. Liigkiire palgakasvu ja laialdase ehitustegevusega kaasnevaid riske aitaks vähendada ka majandustsüklit tasakaalustav riigieelarve poliitika.

Eesti süsteemselt oluliste kommertspankade hulka lisandub AS LHV Pank. Eesti Pank hindab Eestis tegutsevate pankade olulisust siinses finantssüsteemis üldjuhul kord aastas. Tänavu oktoobris otsustas Eesti Pank lisada Eestis süsteemselt oluliste pankade hulka lisaks Swedbankile ja SEB Pangale ka LHV Panga. Võrreldes aastataguse hindamisega on LHV Panga turuosa finantssüsteemis kasvanud. LHV Panga kui süsteemselt olulisele panga suhtes kohaldatakse alates 2018. aastast täiendavat puhvrinõuet 0,5%. Swedbanki ja SEB Panga suhtes jääb kehtima täiendav 2% puhvrinõue.

Eesti Pank peab hetkel vajalikuks hoida vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0% tasemel. Reaalsektori võlakoormus ehk võla ja SKP suhtarv ei ole viimase kolme aasta jooksul suurenenud ning koguvõlg on kasvanud suhteliselt tagasihoidlikult. Majanduse kasvades võlakohustuste kasv lähiaastatel küll kiireneb, kuid prognoosi järgi ei ületa see püsivalt ja oluliselt nominaalse SKP kasvu. Lisaks ei ole pankade laenustandardid ja -tingimused leebemaks muutunud ega pankade finantsvõimendus suurenenud. Kui ettevõtete ja majapidamiste võlakoormuse kasv peaks Eestis oluliselt ja püsivalt kiirenema, võib Eesti Pank kehtestada pankadele vastutsüklilise kapitalipuhvri hoidmise nõude. 

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Välisinvesteeringute suurimaks takistuseks on piirangud välistööjõule 22.11.2017

    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tutvustas 20. novembril riigikogu väliskomisjonile peamisi väljakutseid välisinvesteeringute riiki meelitamisel. "EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on toonud riiki 322 miljonit eurot ning loonud viimase kolme aasta j ...
    Loe edasi..

  • Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 22.11.2017

    Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis ...
    Loe edasi..

  • Registreeru Tartu Ülikooli talvesemestri kaugkoolituskursustele 27. novembrini! 21.11.2017

    Tartu Ülikooli kaugkoolituse talvesemestri 2017 täiendusõpperühmad alustavad Tallinnas 7. detsembril 2017. Lõpueksamid toimuvad 2. juunil 2018 ja kursustele saab registreeruda 27. novembrini.
    Loe edasi..

  • Kas Eesti riigi rahandus on kriisis? 17.11.2017

    Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti.
    Loe edasi..

  • Töökäte nappus pärsib majanduskasvu 17.11.2017

    Eesti tööhõive ületas kolmandas kvartalis 68%, mis on rekordiliselt kõrge tase ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes. Et edasine hõive kasv saab olla äärmiselt napp, hakkab majanduskasvu aina enam pidurdama vaba tööjõu puudus. Üks vähestest võimalustest tööhõive edasiseks kasvuks on töötajate mobiilsuse suurendamine.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30
« November 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Arveldaja
  • LeapIN
  • Fortumo
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249980  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
90  Koolitust
22611  Artiklit
51812  Registreerunud kasutajat
35828  Nädalakirja tellijat
33088  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017