Alanud on iga-aastane pindalatoetuste ja loomapõhiste MAK meetmete kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Taotlejal või tema esindajal soovitame olla kohapealse kontrolli juures. Kui taotlejale teatatakse kontrollist ette, siis palume hoolikalt kuulata, milliseid dokumente soovib inspektor näha ning need aegsasti välja otsida – nii on kontroll ladusam ja see aitab vältida lisakontrolle.
Pindala- ja loomatoetuste valimi raames teevad oma pädevuse piires kontrolle peale PRIA veel Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Põllumajandusamet; nõuetele vastavuse osas ka Keskkonnainspektsioon.
Mis on tänavu teisiti?
Lisaks toetuse nõuete ja nõuetele vastavuse reeglite järgimise kontrollimisele tehakse alates käesolevast aastast kohapealseid kontrolle püsirohumaa tagasirajamise nõude täitmise üle. Püsirohumaid pole lubatud mitte mingis ulatuses üles harida. Palume sellega kindlasti arvestada ka järgmise aasta põllutööde planeerimisel. Tuletame meelde, et ülesharimise keeld ei kohaldu vaid väikepõllumajandustootjate toetuse kavaga liitunutele ja mahetootjatele mahetunnustatud maa osas juhul, kui taotleja pole valinud taotlemisel võimalust täita rohestamise nõudeid kogu maal.
Teise uuendusena toimuvad sel aastal 2016. aastal nö "kollase kaardi" saanute järelkontrollid. "Kollane kaart" on teatud toetustel (ÜPT, noore põllumajandustootja, Natura metsa ja põllumaa) toetuste administratiivses või kohapealses kontrollis tuvastatud väikese pinnaerinevuse (2 ha või 3% ning kuni 10%) eest taotlejale antav ühekordne hoiatus, mille korral ei rakendata vähendamist täiel määral, vaid teatud kordaja võrra – pinnaerinevuse eest tehtavat vähendust vähendatakse 50%-i. Tänavu viiakse kõigi 2016. aastal "kollase kaardi" saanud taotlejate juures läbi vastava meetme raames kohapealne kontroll. Kui ka nüüd tuvastatakse uuesti pinnaerinevus, siis sel aastal toimub sanktsioneerimine tavakorras ning ka 2016. aastal 50% võrra vähendatud pinnaerinevuse sanktsioon arvatakse selle aasta toetusest maha.
Vajadusel saadab PRIA taotlejatele teavitusi või järelepärimisi seoses taotluse andmete kontrollimisel tuvastatud puudustega või täpsustamist vajavate asjaoludega. Järelepärimisi tehakse nii telefoni kui ka kirja teel. Tähtaegne vastamine järelepärimisele on kindlasti vajalik, sest vastamata jätmine võib kaasa tuua toetuse vähendamise, taotluse rahuldamata jätmise või toetuse tagasinõudmise.
Taotlejatele kehtivad peamised tähtajad
| Tegevus | Tähtaeg |
| Kultuur on külvatud, maha pandud või istutatud |
hiljemalt 15. juuni |
| Püsirohumaade hekseldamisega alustamine |
lubatud alates 5. juulist |
| Poolloodusliku koosluse esinemisala niitmine |
lubatud alates 10. juulist |
| Rohumaa niitmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse ning niite kokku kogumine |
hiljemalt 10. august |
| Hooldamistööd viljapuu- ja marjaaias – puude ja põõsaste võraaluste ja reavahede niitmine vm viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse; niite kokku kogumine |
hiljemalt 10. august |
| Rohestamise mitmekesistamise tava raames peab põllumajanduskultuur kasvama samal kohal | 15. juuni kuni 15. august |
| Ökoalana märgitud söödil/kesal on hooldamistegevused keelatud |
kuni 15. augustini |
| Looduskaitselise piiranguga alal rohumaa niitmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse ning niite kokku kogumine |
hiljemalt 20. august |
| Hooldamistegevus looduskaitselise piiranguga alal viljapuu- ja marjaaias – puude ja põõsaste võraaluste ja reavahede niitmine vm viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse; niite kokku kogumine |
hiljemalt 20. august |
| Kui toetust taotletakse KSM raames mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest, siis peab kasvatama toetusõiguslikul maal mesilasperedest kuni 200 m kaugusel puhaskultuurina vähemalt kolme korjetaime liiki |
kuni 15. august |
| PLK taotlemise korral niidetava poolloodusliku koosluse niitmine ja niite kokku kogumine |
hiljemalt 1. september |
| PLK taotlemise korral karjatatava poolloodusliku koosluse nõuetekohane karjatamine (rohustu on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud, ülejäänud ala valdavalt söödud). |
hiljemalt 1. oktoober |
| Lämmastikku siduva kultuuri kasvatamisel ökoalana ei ole lubatud nimetatud ala sisse künda ega kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise va talivilja kasvatamise korral |
kuni 15. oktoober |
| KSM ja MAH taotlejatel peab nõutud ulatuses maad olema talvise taimkatte all |
1. november kuni 31. märts |
| KSM ja MAH taotlejad peavad saatma nõutud hulga mullaproove analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse |
1. detsember |
Tähtaegadest rohumaadel toimuva põllumajandusliku tootmise korral
Tootmiseks kasutataval rohumaal peab kohalikele normidele vastavatest agrotehnilistest võtetest ja loomakasvatuse tehnoloogiatest tulenevalt olema võimalik üldjuhul hiljemalt 10. augustiks (kaitstaval loodusobjektil asuval põllumajandusmaal hiljemalt 20. augustiks) visuaalselt tuvastada, et vähemalt korra vegetatsiooniperioodi jooksul on rohumaal tegeletud põllumajandusliku tegevusega. Ilmastikuolude tõttu võib siiski juhtuda, et nendeks kuupäevadeks ei saa tootmistegevust rohumaadel täielikult lõpetada. Sellest tulenevalt kontrollib PRIA, et esmakordne tootmistegevus rohumaadel oleks tuvastatav hiljemalt 1. septembriks, st rohumaalt on sööt kokku kogutud ja on toimunud piisav karjatamine (vajadusel on karjamaa üle niidetud või hekseldatud, et saavutataks niitmisega sarnane tulemus). Sellist käsitlust toetab ka maaülikooli teadlaste eksperthinnang.
Üksikud erandjuhtumeid, lisaks vääramatule jõule või erandlikele asjaoludele, võib kõne alla tulla lähtuvalt tootmistegevuse eripäradest. Kui pärast 1. septembrit on rohumaal niide maas või on seda maad ilma eelneva tootmistegevuseta hekseldatud pärast hooldamise tähtaega (vt tabelist), siis selline tegevus ei ole käsitletav tootmistegevusena ja sellised põllud ei ole ÜPT jaoks käesoleval aastal toetusõiguslikud.
Tänavu on niitmise toimumise tuvastamisel abiks ka satelliitseire andmed.
