Eesti päritolu põllumajandussaaduste eksport vähenes tänavu esimese kaheksa kuuga aastases võrdluses 3 protsenti ehk 14 miljoni euro võrra 470 miljoni euro tasemele.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega 18 protsendiga piima ja piimatoodete, 13 protsendiga teravilja, 11 protsendiga kala ja vähilaadsete ning 10 protsendiga mitmesuguste valmistoidukaupade eksport, teatas statistikaamet.
Esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53 protsenti ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.
Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade ehk herne ja oa väljavedu.
Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84 protsenti ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.
Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16 protsenti ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27 protsendi ehk 2,5 miljoni euro võrra.
Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33 protsenti ehk 27 miljoni euro võrra. Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport – langus 13 protsenti ehk 12 miljonit eurot. Elusloomade väljavedu on vähenenud 19 protsendi ehk 4 miljoni euro võrra.
Esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79 protsenti Euroopa Liidu riikidesse ning 21 protsenti EL-i-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli 22 protsendiga Soome, järgnesid 18 protsendiga Läti, 14 protsendiga Leedu ja 6 protsendiga Rootsi. Viiendal kohal sihtriikide seas oli samuti 6 protsendiga Saudi Araabia, kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas 1-protsendilise osatähtsusega alles 16. kohal. Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.
Aastaga suurenes kõige enam ehk 28 miljoni euro võrra eksport Saudi Araabiasse, mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome, mõlemasse 5 miljoni euro võrra. Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.
Eksport vähenes kõige enam ehk 10 miljoni euro võrra Iraani, kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt ehk 10 miljoni võrra vähenes ka eksport Saksamaale ning Leetu ja Prantsusmaale, mõlemasse 8 miljoni euro võrra. Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47 protsenti ehk 5 miljoni euro võrra.
Käesoleva aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9 protsenti kogu Eesti päritolu kauba ekspordist ja see osakaal jäi möödunud aastaga võrreldes muutmatuks.
Käesolevas analüüsis on kaubad klassifitseeritud vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (KN). Põllumajandussaadused ja toidukaubad kuuluvad KN-i kaubagruppidesse 1-24. Eesti päritolu kaupadeks loetakse kaubad, millel päritoluriigiks on märgitud Eesti. Päritoluriik on riik, kus kaup on toodetud või kus on toimunud kauba töötlemine. Analüüs käsitleb Eesti päritolu kaupade eksporti 2016. aasta jaanuarist augustini ning võrdleb seda 2015. aasta sama perioodiga (jaanuar-august).
