LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni hinnangul on praegu majanduskeskkond majanduskriisi eelsest perioodist hapram ning keskpankade leevendusmeetmed piiratud, mistõttu sel aastal tuleks järgida konservatiivset investeerimisstrateegiat.
"Mis puudutab 2016. aastat, siis usun, et ka sel aastal on konservatiivne investeerimisstrateegia põhjendatud. Minu arvates on globaalne majanduskeskkond praegu hapram kui 2008. aastal ning valitsuste ja keskpankade võimalused turgudele appi tulla on väiksemad kui viimase finants- ja majanduskriisi ajal," kirjutas Viisemann LHV pensionifondide turuülevaates.
Tema hinnangul ei saa järgmise kriisi ajal esialgne paanika olema sama mastaapne kui 2008. aastal, kuid august väljaronimine saab olema tõenäoliselt raskem, kui just ei juhtu ime. "Selliseks imeks, mis maailma majandust aitaks, võiks olla positiivne tehnoloogiašokk, mis tõstaks tööviljakust ning aitaks mõnevõrra vähendada tohutult suureks kasvanud globaalset võlakoormat," märkis Viisemann.
"Aga inimesed on leidlikumad ja innovaatilisemad rasketel aegadel. Mul on kahtlus, et 2016. aasta alguses on maailmamajandus pigem sellises olukorras, kus püütakse säilitada status quo-d, ettevõtted püüavad pigem kasutada oma olemasolevaid positsioone ega investeeri eriti arendusse ega innovatsiooni. Tõenäoliselt jätkub võlakoormuse kasv ka 2016. aastal ning koos sellega kasvavad ka riskid," ütles Viisemann.
Eelmise aasta kokkuvõttes märkis Viisemann, et tema hinnangul ei ole võimalik rahapoliitikaga mõjutada pikaajalist majanduskasvu. "Rahapoliitiline abi võtab pigem valitsustelt motivatsiooni tegelda vajalike reformidega. See, et võlakirjade intressimäärad langesid ja hinnad tõusid, sobis hästi minu arusaamaga, kuidas majandus toimib – keerulistel aegadel ostavad investorid võlakirju, otsides kaitset riski eest. Samas aktsiate ostmine kalli hinnaga on nagu teerulli eest sentide korjamine," kirjutas LHV pensionifondide juht.
