Merit Tarkvara
Kolmapäev, 18. Juuli
 

Rahandusministeerium prognoosib 2019. aasta majanduskasvuks 3,2 protsenti

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4 protsenti ja 2019. aastal 3,2 protsenti.

"Välismaine nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele on kasvanud. On lootust, et soodne keskkond püsib veel mõnda aega ning loob head tingimused meie eksportivatele ettevõtetele," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Eesti ettevõtete investeeringud meie majandusse hakkasid möödunud aastal taas kasvama. Kui läheb hästi meie naaberriikidel, läheb hästi ka meie majandusel."

Aastatel 2020–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ja ekspordile orienteeritud teenindusvaldkonnad. Vaatamata 2017. aasta harjumatult kiirele, 4,9 protsendini ulatunud kasvule ei ole Eesti majandus siiski üle kuumenenud, kuigi toimib ilmselt mõnevõrra üle oma potentsiaalse taseme.

Eesti erasektor on alates majanduskriisi puhkemisest käitunud väga konservatiivselt, vähendades laenukoormust ja kogudes finantspuhvreid. Seoses konjunktuuri paranemisega on ettevõtted siiski viimase aasta jooksul muutunud julgemaks oma investeerimisotsustes. Soodsa konjunktuuri püsides peaks see trend jätkuma, kuid ühtlasi on valmisolek majanduse tagasilöökideks olemas.

Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1381 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 4 protsenti ja järgmisel aastal 3,3 protsenti. Kiire majanduskasvu tingimustes on nii palgatulu kui ka ettevõtete kasumid kasvanud pea kõigis valdkondades. Töötus on vähenenud ja samas on kasvanud tööjõupuudus.

Eesti tööealine elanikkond väheneb, kuid seda on seni korvanud inimeste üha suurem tööturul osalemine, sealhulgas töövõimereformi toel tööd leidnud inimesed. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on rekordiliselt kõrgel tasemel. Tööturul osalemise tõus võimaldab hõivet kasvatada veel kuni 2019. aastani, kuid edaspidi Eesti tööturu sisemised ressursid ammenduvad. Kui tänavu on prognoosi kohaselt tööga hõivatud 664 000 inimest, siis see kasvab järgmisel aastal 667 100 ja püsib samal tasemel 2020. aastal, kuid edaspidi hakkab hõivatute arv tasapisi langema.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Tööpuuduse määraks on tänavu oodata 5,8 protsenti ja 2019. aastal 6,2 protsenti. Kui sellest välja arvestada töövõimereformiga seoses tööturule tulnud inimesed, oleks tööpuuduse määr tänavu 5 protsenti ja 2019. aastal 4,8 protsenti.

Hinnatõus kiirenes möödunud aastal pärast kolme aastat paigalseisu. Edaspidi hindade tõus mõnevõrra pidurdub, jäädes lähiaastatel 2–3 protsendi piiresse. Tänavu on oodata tarbijahinnaindeksi tõusuks 2,9 protsenti ja 2019. aastal see aeglustub 2,3 protsendile ja jõuab 2022. aastaks 2 protsendile.

Majanduskasvu toel on oodata valitsuse maksutulu suurenemist. Maksukoormus püsib stabiilsel tasemel, 34 protsendi lähedal sisemajanduse koguproduktist (SKP). See on madalam kui Euroopa Liidu keskmine tase. 2018. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,4 protsenti, mis on 0,8 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes 2017. aastaga kasvavad kõige kiiremini kapitalimaksud seoses regulaarselt jaotatava kasumi madalama maksumääraga oodatavalt kaasnevate suuremate dividendimaksetega. Aastatel 2019–2022 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2022. aastaks 34,0 protsendile SKPst.

Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim ja edaspidi on oodata selle langust. Tänavu langeb võlakoormus 8,5 protsendile SKPst võrreldes möödunud aasta 9 protsendiga ning aastaks 2022 langeb see 6,6 protsendile SKPst.

Valitsus on juba otsustanud riigi eelarvestrateegia protsessis valitsussektori eelarvepositsiooni parandada, nähes järgmisel neljal aastal ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu. Neid otsuseid arvestamata oleks struktuurne eelarvepositsioon järgmisel ja 2020. aastal 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis.

Valitsussektori eelarve nominaalne ülejääk 2018. aastal ulatub prognoosi kohaselt 0,5 protsendini SKPst, mis võrreldes 2017. aastaga on 0,7 protsendipunkti võrra parem tulemus. Möödunud aasta defitsiidist jõuavad suurenevate tulude ning aeglustunud investeerimismahtude kasvu tulemusel ülejäägini nii keskvalitsus kui kohalikud omavalitsused. 2019. aastal on prognoosi kohaselt oodata valitsussektori eelarve nominaalset puudujääki 0,2 protsenti SKPst.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on üheks aluseks, mille põhjal valmib riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Tutvuge lisaks

Seotud märksõnad: majandusprognoos
abiks aastaaruande koostajale

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Mais jätkus hoogne kauplemine muu maailmaga 16.07.2018

    Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta mais 58 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastaga ja oli 96 miljonit eurot. Nii kaubaeksport  kui ka -import kasvasid 9%, mistõttu kaupade konto puudujääk ...
    Loe edasi..

  • Hinnakasv juunis üllatas oma kasvutempoga 11.07.2018

    Tarbijad seisavad arenenud riikides silmitsi taastuva hinnakasvuga, millesse panustavad ennekõike märkimisväärselt kõrgemad energiahinnad. Näiteks USAs, euroalas ja ka Rootsis on hinnakasv täna jõudnud 2% tasemele. Hea majanduskasv on toonud kaasa kü ...
    Loe edasi..

  • Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas enim elekter 06.07.2018

    Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4,0%, teatab statistikaamet. --related-- Kaubad olid 2017. aasta juuniga võrreldes 4,1% ja teenused 3,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hi ...
    Loe edasi..

  • Elektri ja kütuse mõjul oli inflatsioon aasta kõrgeim 06.07.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus mai kolmelt protsendilt juunis nelja protsendini. Ka euroalas toimus viimasel kahel kuul inflatsiooni oluline kiirenemine, ulatudes juuni ...
    Loe edasi..

  • Eesti majandus liigub väga headest aegadest headesse aegadesse 26.06.2018

    Majanduskasv on 2018-2019 umbes 3,5%, kuid aeglustub 2020. aastal 2,5%ni. Hinnatõus hakkab aeglustuma: 2018 2,9%, 2019 2,5% ja 2020 1,9%. Palgakasv jääb 2020. aastani kiireks, ulatudes 6-7%ni. Ettevõtete vähene investeerimine tähendab aeglasemat pikaa ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Aktiver
  • KPMG
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256853  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
94  Koolitust
22175  Artiklit
52783  Registreerunud kasutajat
36228  Nädalakirja tellijat
33349  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017