Teejuht 2019
Teisipäev, 14. August
 

Riigi 2017. aasta tulud ületasid kulusid

Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused 2017. aastal riigieelarve kuludeks ja investeeringuteks 9,24 miljardit eurot, mida oli 703,4 miljonit eurot ehk 8,2 protsenti rohkem kui aasta varem. Riigi tulud olid mullu 9,31 miljardit eurot, mida oli 912,4 miljonit eurot ehk 10,9 protsenti rohkem kui aasta varem.

Veel samal teemal

Investeeringuteks suunati möödunud aastal 411,8 miljonit eurot, mis oli 18 protsenti rohkem kui aasta varem. Investeeringute maht suurenes peamiselt seoses kaitseotstarbelise erivarustuse soetamisega. 2017. aasta suuremad investeeringud olid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riigimaanteede remondi koondprojekt, siseministeeriumi valitsemisalas idapiiri ehitus ning välisministeeriumi valitsemisalas saatkonnahoone ehitus Moskvas.

Kulusid tehti 2017. aastal kokku 9,24 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 700 miljonit eurot. Antud toetused kasvasid kokku võrreldes eelmise perioodiga 8,4 protsenti ehk 340 miljoni euro võrra. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 4,3 miljardit eurot. Muudeks tegevuskuludeks suunati 3,6 miljardit eurot, millest suurema osa moodustasid edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asutustele. Investeeringutoetusi anti riigieelarvest 35,3 miljonit eurot.

Tööjõu- ja majandamiskulusid kasutati aastaga 92,4 protsenti planeeritust ning nende maht oli aasta varasematest kuludest 3,7 protsenti ehk 52,8 miljoni euro võrra suurem. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarve kasutamise määr oli ootuspärane, kuna osa Euroopa Liidu nõukogu eesistumise kuludest nihkub jätkutegevustega seoses 2018. aastasse. 2017. aasta eelarvesse oli planeeritud eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks 60,7 miljonit eurot.

Välistoetustest viidi 2017. aasta jooksul tegevusi ellu 700 miljoni euro eest. Seda oli ligi 120,8 miljonit euro jagu rohkem kui aasta varem. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Lisaks sellele saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,2 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 743,2 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,2 miljonit eurot. Aasta algusega võrreldes vähenesid riigikassa hallatavad likviidsed varad 35,5 miljoni euro võrra ehk 3 protsenti. Sealhulgas likviidsusreserv vähenes 41,7 miljoni euro võrra ehk 5,3 protsenti ja stabiliseerimisreserv kasvas 6,2 miljoni euro võrra ehk 1,5 protsenti. Riigikassa võlakohustuste jääk seisuga 31.12.2017 on 471, 8 miljonit eurot, mis aastaga vähenes 17,4 miljoni euro võrra. Riigikassa võlaportfell koosneb Euroopa Investeerimispangalt (EIB) võetud kahe laenu jäägist.

2017. aasta lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon esialgsete raamatupidamisandmete kohaselt 49 miljoni euroga puudujäägis, mis moodustab 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Võrreldes 2016. aastaga on puudujääk vähenenud 0,1 protsendi jagu SKPst. Tänu tugevale majanduskeskkonnale ja heale maksulaekumisele on 0,2 protsendi jagu SKPst võrra paranenud nii keskvalitsuse kui sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon. Keskvalitsuse puudujääk vähenes möödunud aastal 0,2 protsendini SKPst ning sotsiaalkindlustusfondide ülejääk suurenes eelkõige töötukassa toel 0,3 protsendini SKPst. Märkimisväärne investeerimisaktiivsuse tõus viis kohalike omavalitsuste koondeelarve pärast kahte ülejäägiga lõppenud aastat möödunud aastal puudujääki 0,2 protsendiga SKPst. Ametlikud andmed möödunud aasta eelarvepositsiooni kohta avaldab statistikaamet 26. märtsil.

Kasutamata jäänud vahendeid 2016. aastast toodi 2017. aastasse üle 243,8 miljoni euro ulatuses, millest investeeringud ja investeeringutoetused moodustasid 80 miljonit eurot, vabariigi valitsuse reservi vahendid 38,1 miljonit eurot ning välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid 49,8 miljonit eurot. Kasutamata vahendeid toodi üle kahes etapis – ministeeriumide avansiliste ja põhitaotluste alusel.

Koos põhitaotluste menetlemisega korrigeeriti ministeeriumide kasutamata vahendite jääke ettemaksete (suurendati ületoodavaid jääke) ja kohustistega (vähendati ületoodavaid jääke). Korrigeerimised olid vajalikud 2016. aasta kassapõhiselt eelarvestamise metoodikalt alates 2017. aastast kasutusele võetud tekkepõhisele metoodikale üleminekuks.

Alates 2017. aastast on riigieelarve koostatud tekkepõhise metoodika alusel. Kõikidel eelnevatel aastatel oli riigieelarve kassapõhine. Seetõttu on 2016. aasta võrdlusandmeteks võetud tekkepõhised mahud saldoandmike infosüsteemist, mis erinevad varem avalikustatud kassapõhistest mahtudest. 2017. aasta eelarve koostamisel võeti arvesse kahe metoodika vahelisi erinevusi ja kõik teadaolevad kohandused kajastuvad vastuvõetud riigieelarves.

Tekkepõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik majandustehingud nende toimumise perioodis, sõltumata sellest, millal tehingu eest makstakse või tulu laekub. Kassapõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik kulud selles perioodis, kus tehingu eest makstakse.

tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Ekspordikasv on tugev, kuid kitsapõhjaline 13.08.2018

    Selle aasta esimesel poolel Eestis toodetud kaupade ekspordikasv kiirenes – seda nii jooksev- kui ka püsivhindades. Kui möödunud aastal suurenes eksport rahalises väärtuses 7%, siis sel aastal on see kiirenenud 9 protsendini. Hinnamuutusega korrigeeritud ekspordi ehk ...
    Loe edasi..

  • Maksete liikumine pühade ajal 13.08.2018

    Riigipühal tasub kindlasti tähelepanu pöörata erinevate pankade maksete liikumise ajale. Artiklis toome välja suurimate pankade arvelduste info.
    Loe edasi..

  • Majandusspidomeeter: ettevõtjate optimism majanduse edenemise suhtes on raugemas 09.08.2018

    Tööandjate Majandusspidomeetri näit 2018 teises kvartalis langes 79-lt kilomeetrilt tunnis 78-ni. Kuigi ettevõtjate negatiivseid hinnanguid valitsuse majanduspoliitikale oli teises kvartalis vähem ja valitsus piltlikult öeldes piduripedaali andis järele, väh ...
    Loe edasi..

  • Ettevõtetele hüvitati 230 000 euro eest kahjusid 07.08.2018

    Esimesel poolaastal hüvitas KredEx Krediidikindlustus ettevõtetele ligi veerand miljoni eest kahjusid seoses äripartnerite makseriskide realiseerumisega nii Rootsis, Soomes, Horvaatias, Slovakkias kui ka Eestis, selgub ettevõtte majandustulemustest. --related-- KredEx Kredi ...
    Loe edasi..

  • Tõusvad energiahinnad veavad inflatsiooni 07.08.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus juuni 4 protsendilt juulis 3,5 protsendile. Euroalas kiirenes inflatsioon juulis 2,1 protsendini, mis on viimase viie aasta kiireim. En ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Keskkonnateenused
  • Ernst Young
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257334  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
91  Koolitust
22237  Artiklit
52812  Registreerunud kasutajat
36232  Nädalakirja tellijat
33338  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017