MTU
Teisipäev, 24. Aprill
 

Riigiasutuste investeeringud on kolmandiku võrra kasvanud

Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused tänavu seitsme kuuga riigieelarvega ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks 5,06 miljardit eurot ehk 325,6 miljonit eurot (6,9 protsenti) rohkem kui mullu samal ajal. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule. Riigi seitsme kuu tulud olid 5,07 miljardit eurot ehk 445,3 miljonit eurot (9,6 protsenti) suuremad kui aasta varem.

Investeeringuteks suunati 207,4 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 178,2 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 29,2 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 33,2 protsenti võrreldes eelmise aasta juuli lõpu mahuga. 2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 332,7 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves. Riigiasutuste investeeringute eelarvest kasutati seitsme kuuga 53,6 protsenti.

Kuludest vähenesid finantskulud. Muud kululiigid, nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, kasvasid võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Antud toetused kasvasid kokku 4,7 protsenti ehk 106,9 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustustoetustest  suurenesid kulud vanaduspensionidele 42,4 miljonit eurot (5,4 protsenti). Samal ajal töövõimetuspensionide maht kahanes 11,8 miljonit eurot (7,8 protsenti). Sotsiaalabi toetustest kasvasid peretoetused 15,4 miljoni euro võrra (6,6 protsenti), millest 12,4 miljonit eurot moodustas vanemahüvitise kasv. Samuti on kasvanud puudega inimeste ja nende hooldajate toetus 1,6 miljoni euro võrra (4,2 protsenti). Aastaga on kahanenud riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 14,9 protsenti ehk 9,4 miljonit eurot. Sihtfinantseeringuid tegevuskuludeks ja investeeringuteks on antud 30,8 miljonit eurot (10,3 protsenti) rohkem kui mullu sama ajaga. Kasv tuleb kodumaistest toetusest, välisvahenditest antud toetuste maht on mullusega samal tasemel.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht oli möödunud aasta seitsme kuu kuludest 59,1 miljoni euro võrra (8 protsenti) suurem. Seitsme kuuga on tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest kasutatud 49,3 protsenti, mis on ootuspärane, kuna Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine alates 1. juulist 2017 toob kuni aasta lõpuni kaasa kulude suurenemise – 2017. aasta eelarvesse on planeeritud 60,7 miljonit eurot eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks.

Tööjõukulud kasvasid 3,3 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 46 miljoni euro ulatuses. Lisaks suurenevad tööjõukulud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega.

Veel samal teemal

Majandamiskulude mahu kasv 14,4 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest kinnistutele 9,6 miljoni euro võrra (16,5 protsenti) ja sotsiaalteenustele 8,6 miljoni euro võrra (11,5 protsenti). Samuti on võrreldes eelmise aasta seitsme kuuga kasvanud riigiasutuste kulud nii pika- kui lühiajalisteks lähetusteks 5,3 miljonit eurot (20,8 protsenti) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 4,7 miljonit eurot (26,5 protsenti). Alates juulist on tõusnud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega lisaks loetletutele ka administratiivkulud ning ürituste korraldamise kulud. Majandamiskulude kasvu panustas ka kaitseotstarbelise erivarustuse soetus mullusega võrreldes 73,5 protsenti (14,4 miljonit eurot) rohkem.

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 216,7 miljoni euro eest. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud, mille mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuli lõpu seisuga 1,22 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 785,5 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 412,8 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 30,9 miljoni euro võrra (2,6 protsenti). Sealhulgas likviidsusreserv kasvas 20,2 miljoni euro võrra (2,6 protsenti) ja stabiliseerimisreserv 6,9 miljoni euro võrra (19,2 protsenti). Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid seitsme kuuga 3,8 miljonit eurot (19,2 protsenti), ulatudes 23,4 miljoni euroni.

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast esimeses etapis ülekantud vahenditega 9,86 miljardit eurot. Seitsme kuuga on tulude eelarvest täidetud 45,6 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 43,9 protsenti.

Möödunud aastast toodi avansiliselt vahendeid 2017. aastasse üle 201,8 miljoni euro ulatuses, millest 38,1 miljonit eurot moodustasid kasutamata jäänud vabariigi valitsuse reservi ja 49,8 miljonit eurot välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid. Augustis menetletakse valitsemisalade täiendavaid taotlusi eelarvevahendite ülekandmiseks seoses esialgsete jääkide korrigeerimisega ettemaksete ja kohustistega. Korrigeerimised on vajalikud 2016. aasta kassapõhiselt eelarvestamise metoodikalt alates 2017. aastast kasutusele võetud tekkepõhisele metoodikale üleminekuks.

Seotud märksõnad: riigieelarve 2017
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
Konsolideerimine
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
« Aprill 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 168
Riigipühad: 01.04

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • tamro
  • Trendsetter
  • Saintgobain
  • Dokumendinaidised
 

Merit iPhone

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
254885  Foorumi postitust
350  E-poe toodet
69  Koolitust
22241  Artiklit
52647  Registreerunud kasutajat
36252  Nädalakirja tellijat
33444  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017