swedbank
Laupäev, 24. Veebruar
 

Riigikontroll: riigifirmad peaks korruptsiooniennetusega enam tegelema

Riigikontrolli analüüs näitab, et paljud riigile kuuluvad äriühingud peaksid senisest oluliselt suuremat tähelepanu pöörama süsteemsele korruptsiooniennetusele.

Veel samal teemal

Kõiki riigile kuuluvaid äriühinguid hõlmanud analüüs näitas, et paljud äriühingud ei ole kehtestanud korruptsiooni ärahoidmiseks vajalikke sisemisi tegevusjuhiseid ja suuremat tähelepanu vajaks korruptsiooniriskide hindamine ning töötajate korruptsioonist hoidumise teadlikkuse suurendamine.

Eelkõige näitab see puudusi äriühingute nõukogude töös, sest nende ülesanne on tagada, et riigi äriühingud oleks teinud korruptsiooni ennetamiseks, ohtude teadvustamiseks ja reeglitest kinnipidamise jälgimiseks kõik endast oleneva.

Enamik äriühinguid ei ole loonud töötajatele korruptsioonikahtlusest anonüümse teavitamise võimalusi ega määranud kindlaks tegevuskava, kuidas korruptsioonikahtluse või ilmnenud korruptsioonijuhtumi korral käituda, sealhulgas teavitada õigusorganeid ja avalikkust. Mitmed riigi äriühingud ei ole paika pannud, millistel tingimustel on lubatud anda ja vastu võtta kingitusi.

Samas peavad riigi äriühingud korruptsiooni ennetamise meetmeid valdavalt siiski vajalikuks ning nii mitmed osalust valitsevad ministeeriumid kui ka riigi äriühingud rakendavad korruptsiooni ennetamisel parimat praktikat, millest teistel tasuks eeskuju võtta. 

Rahvusvahelise hea juhtimispraktika kohaselt on äriühingu nõukogu ülesanne tagada, et äriühingus oleksid juurutatud toimivad sisekontrolli, eetika- ja järelevalvemeetmed. Riigi äriühingute vastustest riigikontrollile nähtub, et äriühingute siseauditiüksused, mis alluvad nõukogule, juhatuse tegevust korruptsiooni ennetamise kordadest kinnipidamisel paljuski ei hinda. Regulaarseid ülevaateid korruptsiooniriski hindamise tulemustest saab alla poole nõukogudest. Korruptsioonivastaste abinõude rakendamisest annavad osalust valitsevale ministrile aastaaruande raames aru vähesed riigi äriühingute nõukogud. 

Korruptsiooni ärahoidmine riigi äriühingutes pole süsteemne, kuna riik äriühingute omanikuna pole kujundanud ühist arusaama (poliitikat) ega leppinud kokku, kes ja mil viisil korruptsioonivastast tegevust keskselt koordineerib. Rahandusministeerium riigi osaluspoliitika kujundajana on lähtunud eeldusest, et korruptsioonivastase tegevuse eest vastutab justiitsministeerium. Justiitsministeerium on aga keskendunud korruptsiooni ennetamisele eelkõige ametnike seas ja äriühingutele pöörati kuni käesoleva aasta alguseni vähem tähelepanu. 

Korruptsiooni ennetamise juhised on andnud enda valitsetavatele äriühingutele majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning rahandusministeerium. Sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning maaeluministeeriumi valitsemisel olevatele äriühingutele ei ole omanik kirjalikke korruptsiooni ennetamise juhiseid andnud.

Riigikontroll leiab, et korruptsiooni ärahoidmise võimalused tuleks senisest enama tähelepanu alla võtta ja leppida kokku, kes ning kuidas korruptsioonivastast tegevust keskselt koordineerib ja edusamme hindab. Lisaks korruptsiooni ennetamisele ametnike seas peaks suurema tähelepanu osaliseks saama ka korruptsiooni ärahoidmine riigile kuuluvates äriühingutes. Teadvustada tuleb ka, et korruptsiooni ennetamise abinõude väljatöötamise ja rakendamise eest peab juhatuse kõrval vastutama ka riigi äriühingu nõukogu. Osaluse valitseja peab veenduma, et korruptsiooni ennetamise meetmed oleksid välja töötatud ja neid ka rakendatakse ehk nõukogu on teinud oma tööd oodatava hoolsusega.

Riigikontroll koostas ülevaate, tuginedes riigile kuuluva 27 äriühingu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seas läbiviidud veebiküsitluse vastustele ning äriühingute esitatud materjalidele.

2017. aasta mai seisuga on riigil osalus 32 äriühingus, millest täielikult kuulub riigile 27. Lisaks on riik riigitulundusasutuse RMK omanik. Riigi äriühingud moodustasid avaliku sektori varadest 2016. aasta lõpu seisuga umbes 6,4 miljardit eurot ehk umbes 22 protsenti ja annavad tööd tuhandetele inimestele.

andmekaitse marts 2018

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Riigi 2017. aasta tulud ületasid kulusid 23.02.2018

    Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused 2017. aastal riigieelarve kuludeks ja investeeringuteks 9,24 miljardit eurot, mida oli 703,4 miljonit eurot ehk 8,2 protsenti rohkem kui aasta varem. Riigi tulud olid mullu 9,31 miljardit eurot, mida oli 912,4 miljonit eurot ehk 10,9 protsenti rohkem kui aasta varem.
    Loe edasi..

  • Maksete liikumine 23. ja 24. veebruaril 2018 21.02.2018

    Seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga 24. veebruaril palume tähelepanu pöörata maksete liikumisele pühade ajal. SEB PANK Pangasisesed arveldused, välkmaksed ja mobiilimaksed Kõik SEB Panga sisesed maksed, välkmaksed ja mobiilimaksed jõuavad ka pü ...
    Loe edasi..

  • Krüptorahade kasutamise võimalused ja väljavaade 19.02.2018

    Krüptorahadega seotud märksõnadeks on nende volatiilne väärtus, kõrged tehingukulud, tehingute aeglus ning samuti ka krüptorahade võimalik kasutamine illegaalsetel eesmärkidel. Krüptorahade hinnad tegid möödunud aasta lõpus ...
    Loe edasi..

  • Eesti finantssektor on hästi kapitaliseeritud 16.02.2018

    Riikliku järelevalve alla kuuluvad finantssektori ettevõtted on hästi kapitaliseeritud. Siin tegutsevad pangad, fondivalitsejad, investeerimisühingud, makseasutused ning elukindlustus- ja kahjukindlustusseltsid täidavad finantsinspektsiooni avaldatud 2017. aasta kolmanda kvartali andmete põhjal kapitalinormatiive suure varuga.
    Loe edasi..

  • Rahastamisvõimalused on majanduskasvu jätkumiseks soodsad 15.02.2018

    Ettevõtete võime oma tegevust ja investeeringuid omavahenditest rahastada on kasvanud, ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele on endiselt hea, tänu sissetulekute kasvule suudab rohkem inimesi säästa ja laenu võtta, intressid püsivad laenuvõtja jaoks soodsad, Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime on hea.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Manpower
  • SimplBooks
  • Manpower
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
253028  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
83  Koolitust
23096  Artiklit
52441  Registreerunud kasutajat
36151  Nädalakirja tellijat
33365  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017