Riigikontrolli audit Eesti Energia Jordaania ja Utah’ projektide kohta näitab, et Eesti riik vajab tulevikuks ühtset arusaama, kas ja millistel tingimustel võiksid riigile kuuluvad äriühingud investeerida välismaistesse projektidesse.
Riigikontroll analüüsis Eesti Energia Jordaania ja Ameerika Ühendriikide Utah’ põlevkiviprojektide elluviimist ning leidis, et nii Eesti Energia nõukogu kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminister on kiitnud need investeerimisotsused heaks. Enne investeerimisotsuste vastuvõtmist olid kõikide projektide olulised riskid välja selgitatud. Samas selgus auditi käigus, et nii Eesti Energia nõukogu, juhatus kui ka üldkoosolek olid teadlikud, et Utah’ õliprojekti puhul on tegemist riskantse investeeringuga, kuid poliitiline toetus Eestis, aga ka Ameerika Ühendriikides andis usu projektiga edasi minna. Utah’ põlevkivimaardla ost toimus kiirustades, sest sellest maast ja maavarast oli huvitatud ka teine investor.
Põlevkiviõli tootmise ja töötlemise projektide esialgseid plaane pole seni ellu viidud, sest põlevkiviõli hind on langenud ning Jordaania ja Utah’ põlevkivi töötlemine on osutunud plaanitust keerukamaks ja kallimaks.
Auditis analüüsitud projektidest on kõige kaugemale jõudnud Jordaaniasse elektrijaama rajamise projekt, mis on jõudnud ehituseelsesse etappi. Selles projektis on Eesti Energia vähendanud osalust 65%-ni ning toimuvad läbirääkimised selle üle, et vähendada osalust 10%-ni. Kuigi aastatel 2016–2019 on Eesti Energial plaanis Jordaania elektrijaama ehitusse investeerida mitukümmend miljonit eurot, katab osaluse müük Eesti Energia hinnangul enamiku investeeringust ning tagab projekti soovitud kapitalitootluse.
Riigikontrolli hinnangul polnud Jordaania ja Utah’ projektide arendamisel piisavat selgust, kas Eesti Energial on ambitsioonikate välisprojektide elluviimiseks piisavalt ressursse ja võimalusi, et samal ajal ka Eestis vajalikke investeeringuid teha. Utah’ õliprojekti üle otsustamise ajal 2010. aastal oli Eesti Energia välisinvesteeringute eelarve väiksem, kui oli plaanis kokku investeerida Jordaania ja Utah’ projektidesse. Lisaks planeeris Eesti Energia välisprojektidega samal ajal mahukaid investeeringuid ka Eestis Auvere elektrijaama, Enefit 280 õlitehasesse, jaotusvõrku ja väävlipuhastusseadmetesse.
Eesti Energia praeguse juhatuse esimees on auditi käigus kinnitanud, et välisprojektide arendamine ei ole põhjustanud riigisiseste strateegilise tähtsusega investeeringute elluviimist või edasilükkamist.
Audit näitas, et Eesti Energia on välisprojektide arendamise käigus otsustusprotsesse täiendanud ning vähendanud oluliselt investeerimisprojektide riskitaset. Riigikontroll soovitas auditis rahandusministril tagada, et kõikides riigi äriühingutes lähtutaks suurte investeeringute otsustamisel ja elluviimisel ühtsetest põhimõtetest, mis võimaldaks suuri projekte arendada võimalikult väikeste riskide ja kuludega ning neid ellu viia etapiviisiliselt.
Riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides: "Iga äriühingu, ka riigile kuuluva, olemuslik eesmärk on teenida kasumit. Eesti turg on paraku väga väike, ning kui koduriigis on tulu kasvatamise võimalused ammendumas, on mõistetav, et äriühingu juhatus ja nõukogu otsivad tulu teenimise võimalusi ka piiri tagant. Arusaadav on ka see, et Eestist väljapoole investeerimine on seotud suuremate riskidega, tundmatute oludega ning võimalus ebaõnnestuda on suurem. Ebaõnnestumise võimalust ei saa välistada, kuid seda on võimalik vähendada, kui projektide elluviimise otsused igakülgselt läbi kaalutakse, kõik riskid enne otsuste tegemist välja selgitatakse ja võimaluse korral maandatakse.
Riigikontrolli auditis käsitletud Eesti Energia Jordaania ja Utah’ projektide arendamise otsused tegid Eesti Energia nõukogu ja omanik ehk Eesti riik. Üldjoontes projektide otsustusprotsessi suhtes etteheiteid pole. Välja võib tuua, et Utah’ projekti puhul võeti otsus vastu kiirustades, et jõuda konkurendist ette. Siiski vajanuks mitmed asjaolud rohkem tähelepanu. Peab tõdema, et praegu on veel vara öelda, kas Eesti Energia Jordaania ja Utah’ projektide näol on tegemist olnud õnnestumise või ebaõnnestumisega, sest projektide plaane pole veel realiseeritud. Projektide praegust seisu on suuresti mõjutanud Eesti Energiast sõltumatu välistegur – naftahinna langus, samuti on keerukamaks osutunud põlevkivi töötlemine. Küll aga on selge, et välisprojektide arendamine on olnud õpiprotsess, mille käigus on omandatud väärtuslikke kogemusi. Seda infot arvestades tuleks kokku leppida, kas ja millistel tingimustel võiksid riigile kuuluvad äriühingud ette võtta teatud riskidega seotud projekte välismaal. Läbi tuleks mõelda välisprojektide arendamise tingimused ja paika panna otsuste tegemise reeglid. Kes otsustab suurte riskide võtmise riigi äriühingus – on see äriühingu osalust valitsev minister, äriühingu nõukogu või juhatus? Või peaks need otsused langetama Riigikogu või Vabariigi Valitsus? Kes vastutab, kui maailmavallutusplaanid ei saavuta loodetud tulemust? Kuidas tagada, et halvima stsenaariumi realiseerumisel ei saaks kodumaine äri kahjustada? Olen kindel, et rahandusminister mõtleb need küsimused läbi, nagu Riigikontroll on auditis soovitanud."
Taustaks
Eesti Energia on 100% riigi osalusega äriühing. Viimase kümne aastaga on Eesti Energia maksnud riigile dividenditulu ligikaudu 670 miljonit eurot ja investeerinud erinevatesse projektidesse kokku ligikaudu 2 miljardit eurot.
Jordaania ja Utah’ projektide alguses plaanis Eesti Energia investeerida põlevkiviõlitööstuse rajamiseks Jordaaniasse ja Utah’sse ning põlevkivielektrijaama rajamiseks Jordaaniasse kokku mitusada miljonit eurot. 2016. aasta esimese poole seisuga on Eesti Energial Jordaania õlitööstuse rajamiseks tegelikkuses kulunud 4,3 miljonit eurot, Jordaania elektriprojekti arendamiseks 20,4 miljonit eurot ja Utah’ õliprojekti arendamiseks 49,7 miljonit eurot. Praegu toimuvad Eesti Energia Jordaania ja Utah’ põlevkiviõlitootmise projektide elluviimise tegevused piiratud ulatuses. Utah’ projekti hindas Eesti Energia 2016. aasta alguses 26 miljoni euro võrra alla.
