Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) poolt 2017. aastal läbi viidud konjunktuuriuuringus hinnati Eestit kõigist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kõige kõrgemalt.

Eesti hindeks oli 2,3 skaalal, kus 1 on kõige kõrgem ning 5 kõige madalam hinne. Sellegipoolest halvenesid võrreldes eelmise aastaga mõned asukohamaa kriteeriumid. Majandusolukorda hinnatakse heaks, kuid ettevõtted on kahtleval seisukohal ettevõtte laiendamise, investeeringute suurendamise või töötajate palkamise osas, teatas AHK.

"Vaatamata Eesti heale hindele, on positiivsed trendid võrreldes eelmise aastaga kas seiskunud või on toimunud isegi tagasiminek. See võib ohustada Eesti juhtivat positsiooni," kommenteeris AHK peadirektor Florian Schröder.

Muudatused majandustegurites on Eestis pigem negatiivsed kui positiivsed. Halvenemine on toimunud tööjõukulude ja maksukoormuse osas. Majanduspoliitika üldist olukorda hinnati hindele 3,18, mis oli halvem tulemus kui eelmise aasta 2,6. Seda võib AHK hinnangul pidada ettevõtete reaktsiooniks valitsuse soovile maksukoormust tõsta.

Ka hinnang avalikule haldusele ja paindlikule tööõigusele on võrreldes eelmise aastaga halvenenud. "Siiski tuleb märkida, et kõik eelpool nimetatud tegurid on Eestis saanud kõrgema hinnangu, kui seda on Kesk- ja Ida Euroopa riikide keskmine. Ettevõtted hindavad kõrgelt siinse akadeemilise hariduse taset, tarnijate kvaliteeti ja töötajate oskuseid," teatas kaubanduskoda.

Vastupidiselt kehvalt hinnatud kriteeriumitele on üldine majanduskliima positiivne: 67 protsenti Eesti ettevõtetest prognoosivad selleks aastaks käibe tõusu. See tähendab 14 protsendipunkti suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga. Prognoositava käibe vähenemine langes võrreldes 2015. aastaga 11 protsendipunkti. Ekspordi oodatavat tõusu ennustas 42 protsenti ettevõtetest ning samale tasemele jäämist 56 protsenti.

Suureneva töötajate arvuga arvestab veerand küsitletud ettevõtetest. 66 protsendi arvates jääb töötajate arv ettevõttes samaks. Üks kolmandik Eesti ettevõtetest soovivad teha investeeringuid, eelmisel aastal oli see arv 43 protsenti. 2016. aastal moodustasid Saksa ettevõtted välismaistest otseinvesteeringutest Eestis 1,4 protsenti.

88 protsenti vastanutest arvab, et praktiline osa kutseõppes peab olema suurem. Enamik vastanutest eelistab seejuures Saksa mudelit, kus 70 protsenti kutseõppest moodustab praktiline osa ja 30 protsenti teooria. Tööstuse digitaliseerimist (Industrie 4.0) peab oluliseks iga teine ettevõte ning sellesse on nõus investeerima 87 protsenti vastanutest.

Iga-aastane AHK konjunktuuriuuringu küsitlus viidi läbi Eestis, Lätis ja Leedus ajavahemikul 1. veebruar kuni 1. märts 2017. See on osa rahvusvahelisest konjunktuuriuuringust, mida viiakse läbi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Nendes riikides tuuakse välja iga riigi olukord eraldi ning hinnatakse eraldi ka asukohamaa kriteeriumeid. Sel korral osales küsitluses 1734 ettevõtet, 170 nendest Balti riikidest ning Eestist 62.