Luxembourgis 10.-11. oktoobrini toimunud eurorühma ja Euroopa Liidu (EL) majandus-rahandusküsimuste nõukogul (Ecofin) oli peatähelepanu all ELi finantspettuste vastane võitlus ja Euroopa poolaasta protsesside ülevaade.

Euroopa rahandusministrid said ülevaate ELi finantshuvide kaitse direktiivi eelnõu menetlusest, mille eesmärk on tõhustada ELi ülest finantskuritegude vastu võitlemist.

"Eesti toetab direktiivi vastuvõtmist, et tõhustada üleeuroopalist finantskuritegude vastu võitlemist," ütles rahandusminister Sven Sester. "Piiriüleste käibemaksukuritegudega võitlemiseks on vaja, et Euroopa arvestaks kõigi osapoolte huve ja seetõttu arutelud jätkuvad."

Direktiivi üle kokkuleppe saavutamist takistab kõige rohkem erinev lähenemine käibemaksupettuste suhtes. Eesti on läbirääkimiste algusest peale olnud seisukohal, et käibemaksukuriteod tuleb direktiiviga hõlmata, kuna liikmesriikide ELi eelarve sissemakse suuruse arvestamisel võetakse ühe kriteeriumina arvesse liikmesriigis kogutud käibemaksusummat.

Kohtumisel andis Euroopa Komisjon ülevaate möödunud perioodi (2015-2016) Euroopa poolaasta tegevuste ja protsesside tulemustest. Üldhinnang perioodile oli positiivne – arvesse on võetud riikide arvamusi ja seisukohti ning vähenenud on soovituste arv riikidele. Euroopa poolaasta on majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel ELis. See on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust.

Poolaasta hõlmab kolm majanduspoliitika koordineerimise ja poliitikasoovituste suunda:

• struktuurireformid, keskendudes majanduskasvu ja tööhõive edendamisele kooskõlas strateegiaga "Euroopa 2020";
• eelarvepoliitika, eesmärgiga tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga;
• ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamine. 

Lisaks kinnitati toetust Pariisi kliimaleppe täitmisele ja selles ette nähtud rahastuse eesmärkide täitmisele. Toonitati, et kliima rahastus ei peaks olema vaid avaliku sektori ja arenenud maade vastutus – kliimaprojektide rahastamisse tuleks rohkem kaasata erasektorit ja pakkuda arenevatele riikidele tehnilist abi tõstmaks suutlikkust lahendada kliimamuutustega seotud probleeme.

Eilsel eurorühma kohtumisel anti ülevaade Kreeka programmi hetkeseisust. Kreeka täitis edukalt 15 vahe-eesmärki – tehtud on olulisi reforme pensionisüsteemis, energiasektoris ja erastamises jne. Järgmisena peavad otsuse heaks kiitma Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) direktorite nõukogu. Seejärel saab Kreeka järgmise laenu väljamakse 1,1 miljardit eurot.

Veel arutati kohtumisel tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide pikaajalist jätkusuutlikkust sh rahastamist.