Bratislavas 9.-10. septembrini toimunud mitteametlikel euroala rahandusministrite ehk eurorühma ning ELi rahandusministrite ehk majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (Ecofini) koosolekutel olid fookuses eelarvepoliitika, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus ning ettevõtete jaoks kindlama maksukeskkonna tagamine.
"Rahandusministrid vahetasid mõtteid ühe peamise ELi maksupoliitika proovikivi üle – kuidas tasakaalustada vastandlikud poliitilised eesmärgid, kus tuleb ühelt poolt võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, maksukuritegude ja terrorismi rahastamise vastu, kuid teisalt tagada ettevõtetele stabiilne ja usaldusväärne maksukeskkond, mille eesmärgiks on toetada investeerimist ja majanduskasvu," ütles rahandusminister Sven Sester. "Eesistujariik Slovakkia esitas kohtumisel plaani, mis tugevdaks üldisi reegleid ja parandaks riikidevahelist koostööd. Eesti toetab üldjoontes neid algatusi."
Slovakkia koostatud ettepanekute hulgas on näiteks piiriüleste maksureeglite veelgi suurem ühtlustamine, kohustuslik, tõhus ja kiire piiriüleste maksuvaidluste lahendamise mehhanism, maksuametnike koolitamine, et nad saaksid hakkama uute üleilmsete probleemidega.
Reedesel eurorühma kohtumisel tõdeti, et senisest enam tuleb pöörata tähelepanu maksumaksjate raha säästlikule ja eesmärgipärasele kasutamisele. Selle saavutamiseks tuleb teha tõhustamiskavasid (kulude süva-analüüs, inglise keeles spending review).
"Eesti rahvaarv ja maksumaksjate arv väheneb ja see tähendab, et ka meie riigieelarve võimalused kasvavad edaspidi aeglasemalt kui siiani. Seetõttu tuleb maksumaksja raha kulutamine võtta teravama luubi alla. Üks võimalus on siin tõhustamiskavad, kus analüüside alusel tuuakse välja, kuidas tegutseda säästlikumalt ja tõhusamalt, lõpetades kulutused, mis ei loo maksumaksjale lisaväärtust ja suunates vabanevad vahendid selleks, et muuta inimeste elu paremaks," ütles rahandusminister Sven Sester.
Rahandusministeerium koostab valitsusele ettepanekut, millega soovitakse põhjalike tõhustamiskavade koostamine muuta Eesti eelarve koostamise tavapäraseks osaks. Eesmärk on regulaarselt analüüsida valitsussektori kulutusi, et leida võimalusi nende vähendamiseks või vahendite ümber paigutamiseks. Selleks vaadatakse analüüside raames perioodiliselt üle riigieelarve olulisemad kulukohad ning antakse eelarve koostamise ajal valitsusele soovitused kulude vähendamiseks või organisatsiooni/valdkonna tõhusamaks korraldamiseks.
Eurorühma kohtumisel kinnitati üldised põhimõtted, mida riigid peaksid tõhustamiskavade koostamisel järgima, et neid edukalt rakendada – tagada tuleb poliitiline tugi analüüside läbiviimisel ning reformiettepanekute sõnastamisel, vaatluse alla peab võtma mahukad valitsussektori kulutused ning tõhustamiskavade läbiviimine peab olema osaks riigieelarve protsessist.
Eurorühm rääkis veel Kreeka olukorrast ja kinnitas kohtumisel üle, et vastavalt kokkulepitud eeskirjadele tuleks Euroopa Komisjonile eelarvekavad esitada ajavahemikul 1.-15. oktoobrini. Juhul, kui liikmesriigis on aasta lõpus valimised, siis peaks liikmesriik esitama poliitikamuudatusteta eelarvekava. Veel arutati ELi majandusliidu tulevikku – kas kehtiva tugevdatud majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga on tulevikus võimalik ära hoida viimaste aastate majanduslike ja poliitiliste kriiside tagajärgi või on vaja täiendavaid süsteemsed reforme. Ministrid ja keskpankade esindajad rääkisid ka fiskaalraamistikust.
Euroopa Komisjon teavitas rahandusministreid Euroopa investeerimisplaani kahe esimese samba – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse – esimese tegevusaasta tulemustest. Eestis on EFSI vahendite kaasabil asutatud fond EstFund ja sõlmitud nn Cosme programmi leping. Viimase alt võimaldatakse Kredexile (120 miljoni euro) ja Swedbankile (25 ning 40 miljoni euro ulatuses) garantii kasutamist.
