Rahandusminister Sven Sester rõhutas tänasel Riskijuhtimise aastakonverentsil, et majanduse kasv loob rohkem võimalusi erinevate riskide maandamiseks ühiskonnas, olgu need seotud julgeoleku-, sotsiaal- või ükskõik millise teise valdkonnaga. Meetmeid, mis aitavad majanduskasvu soodustada, ohustab aga tihti kaldumine mugavusse ja soovimatus muutusi näha. Minister andis ülevaate hetkel käimasolevatest reformidest, mis kõik peaksid innovatsiooni ja targa majanduskasvu soodustamisele kaasa aitama.
"Raha ei tule pangaautomaadist, vaid ikka ettevõtlusest. Loome väikeettevõtluse edendamiseks bürokraatiavaba ja madala maksumääraga ettevõtluskonto ja kasvatame oluliselt maksuvaba käibe piiri," ütles Sester konverentsi avakõnes. "Et soosida rahvusvahelisi investeeringuid, toome kolme aasta keskmise dividendide tulumaksumäära alla 14 protsendini. Maksumäär langeb allapoole Läti ja Leedu taset neil ettevõtetel, kes regulaarselt kasumit jaotavad. Et muuta ettevõtted rahvusvahelisele kapitalile atraktiivsemaks, teeme optsioonide maksustamist paindlikumaks," tõi ta näiteid otsustavatest sammudest majanduskasvu soodustamiseks.
Sesteri sõnul on eriti oluline just investeeringute soodustamine erasektoris. Siin on aga riskikohaks kalduvus langeda liigsesse mugavusse, mis toob kaasa selle, et me ei märkagi, kui teised riigid meile kandadele astuvad. "Eesti üldiselt veel madal maksukoormus ja ettevõtete maksustamine alles kasumi väljamaksmisel, mitte selle tekkimisel, ei pruugi pikas perspektiivis olla piisavad argumendid Eestisse investeerimiseks. Teised riigid teevad ettevõtetele tihti veelgi soodsamaid pakkumisi," märkis Sester.
"Küsimus on selles, kas minna sellega kaasa või otsida muid põhjuseid, miks Eesti on atraktiivne koht investeeringuteks – olgu siis argumendiks kas või maailma üks puhtaim õhk," ütles Sester. "Tuleb endale tunnistada, et Eesti majandusedu tagamine sõltub väga paljudest nüanssidest. Lihtsat lahendust eeldada on sama mõttetu kui otsida kolme punkti plaani mobiiltelefoni valmistamiseks kodus."
Sester tõi välja, et uue riigi eelarvestrateegia järgi läheb ligi pool Eesti riigi eelarvest otseselt või kaudselt sotsiaalvaldkonnaga seotud riskide maandamisele. "Uue eelarvestrateegiaga suunatakse suurim osa rahast sotsiaalministeeriumile, kes kaitseb meid tervise, töövõime või vaesusega seotud riskide eest. Sellise riskimaandamise enda ohukoht on aga see, kui suurt koormat meie majandus kanda suudab," märkis Sester, lisades, et samas panustab vana Euroopa sarnastesse turvavõrkudesse veel oluliselt suurema protsendi oma rahvuslikust rikkusest.
Riskijuhtimise aastakonverents toimub juba 12. korda. Selle eesmärk on teadvustada riskijuhtimise rolli ning tõsta selle tähtsust ettevõtluses ning Eesti ühiskonnas laiemalt. Konverentsil kohtuvad avaliku ja erasektori esindajad, et üheskoos arutada riskijuhtimise aktuaalsete teemade üle.
