auto koolitus
Kolmapäev, 20. Juuni
 

Sõitjaid veeti sama palju kui aasta tagasi

Eesti veondusettevõtted teenindasid 2017. aastal sama palju sõitjaid kui aasta varem ning kaubavedu tonnides vähenes maanteel, kuid suurenes raudteel, teatab Statistikaamet.

Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 208,3 miljonit sõitjat, sellest enamik maanteel. Maanteel (sh trammide ja trollidega) oli sõitjaid ligikaudu sama palju kui 2016. aastal, kuid merel, raudteel ja õhus oli sõitjaid mullusega võrreldes rohkem. Veondusettevõtete sõitja­käive ulatus 2017. aastal 5,9 miljardi sõitjakilomeetrini ja kasvas 2016. aastaga võrreldes 9%.

Bussiveoettevõtted teenindasid 2017. aastal 190,4 miljonit sõitjat, neist 87% ehk ligi 165,4 miljonit sõitjat linnaliinidel (sh trammi ja trolliga). Linnatransporti kasutati peagu sama palju kui 2016. aastal. Maakonnaliinidel oli ligi 14,9 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2016. aastaga 5%), kaugliinidel 4,1 miljonit sõitjat (langus 3%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 miljonit sõitjat (kasv 12%). Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2017. aastal ligi 2,9 miljardi sõitjakilomeetrini, vähenedes riigisisestel vedudel 6% ja suurenedes rahvusvahelistel bussivedudel 7%.

Eesti mereveoettevõtted vedasid 2017. aastal 9,4 miljonit sõitjat, mis on 3% enam kui 2016. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 miljonit sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel ligi 7 miljonit sõitjat (kasv 2%). Aastaga suurenes meretranspordiettevõtete sõitjakäive 13%, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 98% sõitjakäibest.

Mullu veeti raudteel 7,4 miljonit sõitjat, mis on 7% rohkem kui 2016. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 7,3 miljonit sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel 107 400 sõitjat (kasv 4%). Aastaga suurenes raudteetranspordi sõitjakäive 16%, ulatudes 2017. aastal 366,7 miljoni sõitjakilomeetrini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 946 700 sõitjat, mis on koguni 66% enam kui 2016. aastal. 61% sõitjatest veeti regulaarlendudel. Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 38%, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini.

Eesti kaubaveoautod ning raudtee, mere ja õhutranspordiettevõtted vedasid esialgse hinnangu järgi 2017. aastal kokku 55,2 miljonit tonni kaupa, sellest poole maanteel ja ligi poole raudteel. Veosekäive ulatus esialgse hinnangu järgi 2017. aastal ligi 8,6 miljardi tonnkilomeetrini.

Eesti kaubaveoautod vedasid esialgse hinnangu kohaselt 2017. aastal ligi 27,7 miljonit tonni kaupa, mis on viiendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Peamiselt langes maanteekaubaveo maht teisel poolaastal. Riigisisestel vedudel veeti 21,9 miljonit tonni (langus 21%) ja rahvusvahelistel vedudel 5,8 miljonit tonni kaupa (langus 17%). Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga 13% ja ulatus 5,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Kaubamaht raudteel suurenes mullu 7%, ulatudes 27,3 miljoni tonnini. Riigisisestel vedudel veeti 18,1 miljonit tonni kaupa (kasv 15%), enamiku sellest andis põlevkivi vedu. Rahvusvahelistel vedudel veeti 9,2 miljonit tonni kaupa – 5% vähem kui 2016. aastal. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga 1%, ulatudes 2,3 miljardi tonnkilomeetrini. Rahvusvaheliste raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 7,6 miljonit tonni, import 1,3 miljonit tonni ja eksport 0,3 miljonit tonni. Transiitkauba vedu vähenes endiselt aastaga 5%, enim vedelate rafineeritud naftatoodete veo vähenemise tõttu. Importkaupa veeti 7% vähem ja eksportkaupa 23% enam kui 2016. aastal.


Eesti veondusettevõtete andmed on kogutud ja avaldatud lähtuvalt ettevõtte põhitegevusalast. Ettevõtte põhitegevusala on määratud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi: maismaaveondus (raudtee- ja maanteetransport), vee- ja õhutransport.

Maanteetranspordi sõitjatevedu sisaldab vedu bussi, trolli ja trammiga. Vedu linnaliinidel sisaldab sõitjatevedu busside, trammide ja trollidega.

2017. aasta maanteetranspordi andmed on prognoositud statistikatöö "Kaubavedu maanteedel" andmete põhjal. Vaatluse all on Maanteeameti liiklusregistris registreeritud kuni 25 aasta vanused kaubaveoautod kandevõimega üle 3500 kg. Täpsustatud andmed avaldatakse järgmise perioodi andmete lisamisel.

Sõitjakäive on sõitjateveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites (skm). Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.

Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites (tkm). Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.

tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Möödunud aasta oli turismis rekordiline 13.06.2018

    2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. ...
    Loe edasi..

  • Kuidas jagada globaliseerumisest tulevaid võite? 12.06.2018

    Populistide võidukäik on pannud majandusteadlased julgemalt arutama selle üle, kes globaliseerumisest võidab ja kas segased ajad poliitikas võivad olla just sellest tingitud? Muutunud tuuled maailmapoliitikas Viimaste aastate pöördelised sündmused poli ...
    Loe edasi..

  • Temperatuur on juba liiga kõrge 11.06.2018

    Eesti Panga president Ardo Hansson rääkis ajalehele Sakala Eesti ja euroala majandusest ning sealhulgas Itaalia olukorrast. Eesti majandus podiseb keskpankuri meelest juba liiga kuumal tulel. Riigi investeeringud võivad erasektori omad kõrvale tõrjuda. ...
    Loe edasi..

  • Inflatsioon stabiliseerus kolmel protsendil 07.06.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3 protsenti. Euroalas toimus inflatsiooni oluline kiirenemine energiahindade ja teenuste ning väiksemal määral toidu kallinemise tõttu. Euroala ...
    Loe edasi..

  • Jooksevkonto peegeldab suurt kaubavahetuse puudujääki 07.06.2018

    Jooksevkonto viitab varasemast aktiivsemale investeerimistegevusele. Majanduse põhinäitajaid moonutavad üksikud suured tehingud. Majanduse välismaalt rahastamise osas suuri muutusi ei toimunud. Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eur ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Liandre
  • Vapiano
  • epood
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256172  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
82  Koolitust
22353  Artiklit
52737  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33383  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017