Detsembri lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 405,9 miljonit eurot, reservi maht turuväärtuses kasvas aastaga 7,5 miljonit eurot.
"Stabiliseerimisreserv on riigi varu kõige mustemateks päevadeks, mida riigikassa kogub ootamatuste puhuks," ütles rahandusminister Sven Sester. "Reservi saab seaduse järgi kasutada ainult riigikogu loal ja suure häda korral, nagu majanduskriis või erakorraline seisukord. Rasketel aegadel on see meile abiks – kasutasime reservi kõrvale pandud raha ka viimase suure finantskriisi ajal. Seepärast tahame mustade päevade varu säilitada ning võimaluste piires kasvatada."
Valitsus sai tänasel istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Möödunud aastal paigutati stabiliseerimisreservi 7,5 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas Eesti Panga kasumieraldis.
Reservi vahenditest ligi kaks kolmandikku (65 protsenti) on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud kolmandik (35 protsenti) pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia riigi võlakirjad (19,1 protsenti portfellist), Prantsusmaa riigi võlakirjad (17,3 protsenti portfellist) ja Soome riigi võlakirjad (14,1 protsenti portfellist). Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 96,7 protsenti ning kontojääk 3,3 protsenti.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
Loe lisaks:
- stabiliseerimisreservi aruannet seisuga 31.12.2016 (pdf)
- likviidsusreservi aruannet seisuga 31.12.2016 (pdf)
