Juuni lõpus oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 412,9 miljonit eurot. Märtsi lõpu seisuga võrreldes on reservi turuväärtus kasvanud 7,5 miljoni euro võrra.
Valitsus sai tänasel istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Möödunud kvartalis paigutati stabiliseerimisreservi 7,5 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas Eesti Panga kasumieraldis.
Reservi vahenditest ligi kaks kolmandikku (65 protsenti) on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud kolmandik (35 protsenti) pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa riigi võlakirjad (20 protsenti portfellist), Belgia riigi võlakirjad (20 protsenti portfellist) ja Rootsi riigi võlakirjad (12,7 protsenti portfellist).
Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 78 protsenti ning hoiused ja kontojääk 22 protsenti.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Reservi peab olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
Vaata lisaks:
- stabiliseerimisreservi aruannet seisuga 27.7.2017
- likviidsusreservi aruannet seisuga 27.7.2017
- riigikassa veebilehekülge
