Septembri lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 413 miljonit eurot.
Valitsus sai 2. novembri 2017. a istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Tänavu aasta algusest on stabiliseerimisreservi paigutatud 7,9 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas Eesti Panga kasumieraldis.
Reservi vahenditest ligi kaks kolmandikku (66 protsenti) on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud kolmandik (34 protsenti) pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa riigi võlakirjad (20 protsenti portfellist), Belgia riigi võlakirjad (19,9 protsenti portfellist) ja Rootsi riigi võlakirjad (17,6 protsenti portfellist).
Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 81 protsenti ning hoiused ja kontojääk kokku 19 protsenti.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Lisaks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
