Merit Tarkvara
Esmaspäev, 16. Juuli
 

Swedbanki majandusprognoos – märts 2018

Autor
Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist

Maailmamajanduse taastumine on ohus

Viimase kahe aasta jooksul on maailmamajandus nautinud kaubavahetuse mahtude tugevat kasvu. Imporditollimaksude tõstmine USAs, sellele järgnevad võimalikud vastumeetmed ja halvimal juhul kaubandussõda, ähvardavad aga praegused positiivsed trendid ümber pöörata. Need riskid teevad otsustamise keerulisemaks ka keskpankade jaoks, kes rahapoliitikat normaliseerida soovivad. Tollitariifid ja vabakaubanduse piiramine võivad küll lühiajaliselt inflatsiooni kergitada, aga samal ajal mõjuvad need majanduskasvule negatiivselt.

Baltikum sõltub maailmamajanduse tõmbetuultest

Balti riikide majanduskasv jääb ka sel aastal soliidseks, püsides vahemikus 3-4%. Euroopa Liidu struktuurifondid toetavad investeeringuid. Tööjõupuudus ning alampalga tõus toetavad palku ja seeläbi tarbimist. Väliskaubandusbilanss ja jooksevkonto püsivad tasakaalu lähedal Eestis ja Leedus, samal ajal kui Lätis väline tasakaalustamatus mõnevõrra suureneb. Peamised riskid on seotud väliskeskkonnaga (geopoliitilised pinged, populism, protektsionism).

Eesti majanduse head olukorda varjutab pingeline tööturg

Möödunud aastal kiirenes Eesti majanduskasv 4,9 protsendini püsivhindades ja 9-protsendini jooksevhindades. Tegemist oli viimase kuue aasta tugevaima näitajaga. Positiivne on see, et majanduskasv on muutunud laiapõhjaliseks. Välisnõudlusest ja ekspordist sõltuvate tegevusalade kõrval kasvasid kiiresti ka sisenõudlusega seotud tegevusalad.

Sel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist

Selle ja järgmise aasta SKP kasvu prognoosi ei ole me jaanuariga võrreldes muutnud: meie hinnangul kasvab majandus sel aastal 3,9%, kuid järgmisel aastal peaks see majanduse kasvutsükli nõrgenemise tõttu aeglustuma 3 protsendini.

Ekspordikasvu väljavaade on hea

Vaatamata kosunud välisnõudlusele, ekspordikasv möödunud aastal aeglustus, kuid selle põhjuseks oli mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks kaupade ekspordikasv oluliselt tugevam olnud. Peamiselt transpordi- ja arvutiteenuste toel kiirenes teenuste ekspordikasv. Tööstusettevõtete eksporditellimused kasvavad ning nad näevad ekspordivõimalusi lähiajal paranemas. Samas on ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime Euroopa Liidu turul, kuhu veetakse kolmveerand meie kaupadest, tasapisi halvenemas.

Kuigi Eesti kaubanduspartnerite impordi väljavaade lubab prognoosida sel ja järgmisel aastal välisnõudluse mõningast nõrgenemist, jääb see piisavalt tugevaks ning pakub meie ettevõtetele häid võimalusi ekspordi kasvatamiseks. Ekspordi üldpilti peaks parandama mobiilsideseadmete languse pidurdumine – vähemalt möödunudaastase madalama baasi efekti tõttu.

Madalad laenuintressid soodustavad jätkuvalt investeerimist

Pärast kolm aastat järjest kestnud langust pöördusid investeeringud möödunud aastal kasvule. Tugeva panuse kogumajanduse investeeringute kasvu andsid nii valitsemissektor kui ka ettevõtted. Mõlemate sektorite investeeringute struktuur oli varade lõikes laiapõhjaline. Küll aga kasvasid valitsemissektoris enim taristuinvesteeringud. Käesoleva aasta veebruari lõpuks oli riik teinud Eestile perioodiks 2014-2020 eraldatud struktuurifondidest väljamakseid 20% ulatuses, samas kui võetud kohustuste maht on kordades suurem. Seega võib eeldada, et lähiajal EL rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suureneb.

Ettevõtete kindlustunne on jätkuvalt kõrge. Kasutamata kapitali on nõudluse suurenedes jäänud vähemaks ning see sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks ning soodustavad investeerimist. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal küll aeglustub, kuid nende tase SKP suhtes tõuseb.

Hinnakasv aeglustub veidi

Meie prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3 protsendini. Aeglasema hinnatõusu taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Nii toornafta kui teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama aeglasema tempoga. Kõige rohkem panustavad inflatsiooni toiduainete ja alkoholi/tubaka kallinemine.

Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena

Tugev majanduskasv toetab hõive kasvu ja hoiab tööpuuduse madala, kuigi töövõimereform suurendab vähenenud töövõimega tööotsijate arvu. Kiire palgakasv peaks sel aastal jätkuma, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Vabade töökohtade arv on tõusnud viimase majanduskriisi järgse aja suurimaks. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb suurema osa palgasaajate kasutatav tulu ning sellel peaks olema positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Meie prognoosi järgi tõusevad palgad sel aastal ligikaudu 6%.

Eesti majandus püsib lähiajal tugevatel alustel, kuid arvestada tuleks riskidega

Eesti majandus peaks lähiajal püsima heas tasakaalus ja vastupidav – jooksevkonto on ülejäägis, Eesti ettevõtetel  on keskmiselt korralik omakapital, pangad on hästi kapitaliseeritud ja kasumlikud.  Tugev nõudlus ja mõõdukas hinnakasv aitavad kaasa ettevõtete kasumite paranemisele. Ettevõtete võlakasv küll jätkub, kuid see jääb alla nominaalse SKP kasvust. Tööjõukulud kasvavad tootlikkusest küll jätkuvalt kiiremini, kuid nende näitajate vahe on vähenenud. Seega on ettevõtted suutnud hinnapõhise konkurentsivõime langust veidi aeglustada. Nii kodumaisel kui välisturul konkurentsivõime parandamiseks tuleb investeerida rohkem tootearendusse ja tootlikkust tõstvasse kapitali, parandada töökorraldust ja juhtimist ning tõhustada tarneahelaid. Majapidamiste säästumäär on küll tugev ja nende eelarve tasakaalu lähedal, kuid majapidamiste lõikes on pilt ebaühtlane.

Riigirahandus püsib lähiaastatel suhteliselt heas korras – valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on väikesed. Majandus ei vaja praegu valitsuselt täiendavat stimuleerimist – seda peaks ka järgmise aasta kevadel toimuvateks valimisteks ettevalmistamise juures arvestama. Nüüd on hea aeg riigirahanduse tugevdamiseks, sealhulgas reservide suurendamiseks.

Üha suuremat muret teeb Eesti pingelisemaks muutunud tööjõuturg. Ehitussektoris on näha tasapisi arenevat ohtu ülekuumenemiseks – hooneehituses on nii nõudlus kui ka pakkumine suur, riik investeerib taristusse, kuid ehitushinnad on kasvamas. Kuigi Rootsi kinnisvarasektoriga seotud riskid on viimasel ajal vähenenud, tuleb nendega jätkuvalt arvestada. Maailmakaubanduses on riskid hiljuti suurenenud: USA tollitariifid terasele ja alumiiniumile võivad suurendada protektsionismi ning seeläbi mõjutada negatiivselt välisnõudlust.

  • Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
  • Allikas: Swedbank
Teejuht 2019

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Mais jätkus hoogne kauplemine muu maailmaga 16.07.2018

    Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta mais 58 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastaga ja oli 96 miljonit eurot. Nii kaubaeksport  kui ka -import kasvasid 9%, mistõttu kaupade konto puudujää ...
    Loe edasi..

  • Hinnakasv juunis üllatas oma kasvutempoga 11.07.2018

    Tarbijad seisavad arenenud riikides silmitsi taastuva hinnakasvuga, millesse panustavad ennekõike märkimisväärselt kõrgemad energiahinnad. Näiteks USAs, euroalas ja ka Rootsis on hinnakasv täna jõudnud 2% tasemele. Hea majanduskasv on toonud kaasa kü ...
    Loe edasi..

  • Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas enim elekter 06.07.2018

    Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4,0%, teatab statistikaamet. --related-- Kaubad olid 2017. aasta juuniga võrreldes 4,1% ja teenused 3,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hi ...
    Loe edasi..

  • Elektri ja kütuse mõjul oli inflatsioon aasta kõrgeim 06.07.2018

    Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus mai kolmelt protsendilt juunis nelja protsendini. Ka euroalas toimus viimasel kahel kuul inflatsiooni oluline kiirenemine, ulatudes juuni ...
    Loe edasi..

  • Eesti majandus liigub väga headest aegadest headesse aegadesse 26.06.2018

    Majanduskasv on 2018-2019 umbes 3,5%, kuid aeglustub 2020. aastal 2,5%ni. Hinnatõus hakkab aeglustuma: 2018 2,9%, 2019 2,5% ja 2020 1,9%. Palgakasv jääb 2020. aastani kiireks, ulatudes 6-7%ni. Ettevõtete vähene investeerimine tähendab aeglasemat pikaa ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Aktiver
  • KPMG
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256807  Foorumi postitust
353  E-poe toodet
87  Koolitust
22168  Artiklit
52778  Registreerunud kasutajat
36226  Nädalakirja tellijat
33347  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017