Ettevõtjate rahulolematus valitsuse tegevuse mõjuga ettevõtluskeskkonnale süveneb, ent majandusspidomeetri kiirusel ei lase langeda osa sektorite optimistlikud prognoosid müügimahtude kasvuks, selgus värskest Tööandjate spidomeetrist. Spidomeetri näit on suuresti sama, mis kolme kuu eest – 76 km/h ehk Eesti majandus kiirustab ettevõtjate hinnangul oluliselt aeglasemalt, kui võiks.
Küsitluses osalenud ettevõtjate rahulolu valitsuse tegevusega on kolme kuu jooksul oluliselt langenud. Kui aasta alguses hindas valitsuse töö ja otsuste mõju ettevõtluskeskkonnale positiivseks 3,6% vastanutest ja negatiivseks 34,4 protsenti, siis nüüd on negatiivsete hinnangute andjate hulk juba 42,3%. Positiivseid oli 3%, ülejäänud hindasid valitsuse tegevuse mõju neutraalseks – ehk et poliitikute otsused ei mõjuta ettevõtluskeskkonda kummaski suunas.
Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul mõjutas hinnangut valitsusele ilmselt majanduskasvu korrigeerimine, mis osutus 2015. aastal prognoositust madalamaks ja on juba kaasa toonud pingelised läbirääkimised eelarve klapitamisel. „Lisaks erinevatele kokkuhoiukohtadele plaanitakse taas uusi makse, nt teekasutustasu veokitele. Aasta algusest tõusid riigilõivud, hiljuti tehti (küll ebaõnnestunud) katse tõsta järsult trahve jne,“ selgitas Aron. „Samuti on ettevõtjatel selge ootus, et valitsus keeraks tagasi alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõusu, nende mõju hinnatakse väga tugevaks ja negatiivseks nii siseturul kui ka rahvusvahelises konkurentsis. Turismisektorile teeb muret majutusasutuste käibemaksu tõus, millest valitsus ei ole olnud nõus loobuma ega ka edasi lükkama.“
Positiivsena mõjus valitsuse aktiivne tegevus bürokraatia vähendamise suunal (nullbürokraatia projekt), välistööjõu värbamise jätkuv leevendamine, töötaja tervisele tehtavate kulude erisoodustusmaksust vabastamine (ehkki ootus oli, et see hakkaks kehtima varem kui 2018. aastal). „Tunnetatakse, et valitsus on muutunud avatumaks ja püüab ettevõtjatega senisest enam dialoogi asuda – autode erisoodustusmaksu teemal otsitakse kompromissi, juhatuse liikmele töötuskindlustuse taastamises on edusammud. Suured ootused on valmivale Tööstuspoliitika rohelisele raamatule,“ kommenteeris Aron.
Hoolimata valitsusele antud negatiivsest hinnangust püsib spidomeetri näit stabiilne, kuna ehituse ja jaekaubanduse sektorid on majanduse paranemise suhtes vägagi optimistlikud, ennustades müügimahtude ja hindade märkimisväärset kasvu. Seda toetab ka elanike ostujõu suurenemine ja madalad intressid.
Teistest sektoritest pessimistlikumad on teenindusega tegelevad ettevõtjad, mille taga on ilmselt transpordi ja logistika madalseis (Venemaa suunalise veomahu vähenemine, üldine vähenenud nõudlus, diislikütuse aktsiisimäära 14% tõus). Samuti hinnalangus, mis jätab kasumimarginaalile vähem ruumi. Sektori probleeme võib veelgi suurendada kavandatav teedemaks raskeveokitele. Telekommunikatsiooni sektoris oodatakse samuti hinnalangust, mis indeksit kärbib.
Plaanid investeerida uute toodete, teenuste või tehnoloogiate soetamiseks-arendamiseks ei ole kolme kuuga oluliselt muutunud. Pooled ettevõtjad plaanivad investeeringute taseme jätta samaks ja veidi enam kui viiendik koguni suurendada. Viiendikul ettevõtjatest puuduvad sellised investeeringud üldse.
Tööandjate majandusspidomeeter on kord kvartalis ilmuv ja ettevõtjate arvamustel ja prognoosidel põhinev hinnang Eesti majanduse edenemisele. Majanduse edenemist saab hinnata heaks, kui selle kiirus jääb vahemikku 90-120 kilomeetrit tunnis, üle selle on tegemist arutu kihutamise ja alla 65 km/h on prognoosid majanduse edenemiseks halvad. Spidomeetri tarbeks küsitleb Eesti Konjunktuuriinstituut ligi tuhandet ettevõtjat ja tegevjuhti.
